Eiríkr Punane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoim |
||
9. rida:
Eiríkr oli abielus Þjóðhildriga. Nad ehitasid endale [[Haukadalur]]is talu. Eiríkr läks oma naabritega tülli ja tappis jälle mitu meest. Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma. Aastal [[982]] läks ta otsima asustamata maad läänes, mida [[Gunnbjörn Úlfsson]] ja teised olid varem näinud.
Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvudes maa läänekaldaga ja valides välja asustamiseks parimad piirkonnad. Eiríkr andis maale nime ''Grænland'' ('roheline maa'), arvates, et kui maal on hea nimi, tuleb sinna rohkem inimesi. Tagasi Islandile jõudes levitas ta sõnumit uuest maast ja koos temaga sõitis [[985]]. või [[986]]. aastal sinna 25 laeva ümberasujatega. Neist jõudis kohale 14 laeva (teised uppusid tormis või pöördusid poolel teel tagasi). Need inimesed rajasid Gröönimaale kaks asulat: [[Ida-Asula]] (''Eystribyggð'', praegune [[Narsaq]], [[Qaqortoq]] ja [[Nanortalik]]) ja [[Lääne-Asula]] (''Vestribyggð'', [[Nuuk]]i piirkonnas). Hiljem tuli
Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi ([[Tunulliarfik]]) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks [[Brattahlíð]] (praegune [[Qagssiarssuk]]). Saaga järgi olevat Eiríkri [[kristlus|kristlasest]] naine Þjóðhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese [[kirik]]u. Saagas öeldakse, et Þjóðhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud [[ristiusk]]u; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku
[[Pilt:Brattachurch.jpg|thumb|right|Eiríkr Punase naine Tjóðhildr ehitas [[Brattahlíð]]i kiriku, mille varemed on välja kaevatud. Praegu on sinna püstitatud kiriku rekonstruktsioon.]]
| |||