Pirgu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Peale [[Hõreda mõis]]a müüki [[1819]]. aastal ostis Pirgu mõisa 90 000 [[hõberubla]] eest [[Gideon von Staal]]. Tema juhtimisel rajati ka esinduslik peahoone. Mahtudelt tagasihoidlikumana kordas ta Pirgus Hõreda iseloomu. Stiilipuhtus ja ühisjooned nii proportsioonides, akende kujus ja stukitöös. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati ka pargile, kus seniajani on tunda [[Inglismaa|inglise]] aiakunsti mõju.

[[1901]]. aastal omandasid mõisa [[Wetter-Rosenthal]]id, kelle kätte jäi mõisasüda ka peale [[1919]]. aasta võõrandamist. Peale mõisate võõrandamist jaotati park 3 [[asundus-talu]] vahel, mõisahoone jäi Madelene von Wetter-Rosentthali valdusesse. Pirgu mõisas veetis oma lapsepõlve ja hilisemad eluaastad baltisaksa [[skulptor]] ja graafik [[Constanze von Wetter-Rosenthal]] ([[1872]]-[[1948]]).

Peale [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] mõisakompleks lagunes. Mõisapark kuulus peale sõda kõigepealt [[Rapla rajoonirajoon]]i Tööstuskombinaadile ning aastast [[1948]] [[Koidu kolhoosilekolhoos]]ile ja peale seda ka spordiühingule[[spordiühing]]ule "Jõud".

Aastatel [[1984]] kuni [[1987]] taastati [[Rapla AgrotööstuskoondiseAgrotööstuskoondis]]e initsiatiivil mõisa peahoone ja park. Arhitektiks[[Arhitekt]]iks oli [[Ants Evart]] ja sisekujundajana[[sisekujundaja]]na töötas [[Hellekai Põldra]]. Mõisa taastamisel olid aluseks vanad joonised ja pildid.

Pirkku kujunes koolituste ja ürituste toimumise koht. Tegevuse alustala oli [[Pirgu Mälusektor]], mida juhtisid [[Ülo Vooglaid]] ja [[Merle Karusoo]]. Viimane lavastas Pirgu võlvsaalides etendusi eestlaste elulugudest, näidendites esinesid vennad Johansonid, [[Katrin Saukas]] , [[Marko Matvere]] jpt.

[[1994]]. aastast on mõis eravalduses. Mõisa praegune ainuomanik on õppejõud ja [[psühholoog]] [[Ruth-Kaja Pekk]], kes on pärit mõisa lähistelt , temaga koos juhib mõisa tema tütar [[Eva Garmider-Laur]]. [[Muinsuskaitse]] all olevas peahoones mõisahoones toimuvad tänapäeval koolitused ja peod.