Pirgu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

[[1901]]. aastal omandasid mõisa [[Wetter-Rosenthal]]id, kelle kätte jäi mõisasüda ka peale [[1919]]. aasta võõrandamist. Peale mõisate võõrandamist jaotati park 3 asundus-talu vahel, mõisahoone jäi Madelene von Wetter-Rosentthali valdusesse. Pirgu mõisas veetis oma lapsepõlve ja hilisemad eluaastad baltisaksa skulptor ja graafik [[Constanze von Wetter-Rosenthal]] (1872-1948). Tema valmistatud on Aleksander I. Ja G.F Parroti pronksreljeefid, mille asukohaks on Tartu [[Toomemägi]], sealsed sillad. Ta esindas esimest Eesti Vabariiki Berliini olümpiamängude võidukarikate konkursil skulptuuriga “Sihile”.

AastaksAastatel [[1984]] kuni [[1987]]. taastati Rapla Agrotööstuskoondise initsiatiivil mõisa peahoone ja park. Arhitektiks oli [[Ants Evart]] ja sisekujundajana töötas [[Hellekai Põldra]]. Mõisa taastamisel olid aluseks vanad joonised ja pildid.

Pirkku kujunes koolituste ja ürituste toimumise koht. Tegevuse alusalustala oli [[Pirgu Mälusektor]], mida juhtisid [[Ülo Vooglaid]] ja [[Merle Karusoo]]. Viimane lavastas Pirgu võlvsaalides etendusi eestlaste elulugudest, näidendites esinesid vennad Johansonid, Katrin Saukas , [[Marko Matvere]] jpt.

[[1994]]. aastast on mõis eravalduses. Mõisa praegune ainuomanik on õppejõud ja psühholoog [[Ruth-Kaja Pekk]], kes on pärit mõisa lähistelt , temaga koos juhib mõisa tema tütar [[Eva Garmider-Laur]]. Muinsuskaitse all olevas peahoones mõisahoones toimuvad tänapäeval koolitused ja peod. [[Pirgu mõisa park]] on võetud looduskaitse alla.