Redaktsioon: 6. aprill 2005, kell 16:04 redigeeri Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 271 muudatust täiend ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. aprill 2005, kell 22:06 redigeeri eemalda Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 271 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: [[Tonaalne muusika\|Tonaalses muusika]]s on üldiselt tavaks, et heliteos algab ja lõpeb samas helistikus ehk, nagu öeldakse, '''on''' selles helistikus. Ehkki helistikud erinevad omavahel teoreetiliselt vaid helikõrguste poolest, peetakse siiski helistike omadusi erinevateks. Ühelt poolt tuleneb see [[interpretatsioon (muusika)\|interpretatsioon]]i iseärasustest [[pillid\|muusikainstrumentidel]]: igal instrumendil on erinevates helistikes mängimine alati tehniliste võtete poolest erinev ning vastavalt sellele on erinev ka muusikaline tunnetus. Teiselt poolt võib see tuleneda ka [[tempereeritud häälestus\|tempereeritud]] [[häälestus]]e iseärasustest: kooskõlad erinevates helistikes võivadki objektiivselt olla erineva kvaliteediga. Kolmandaks, [[absoluutne kuulmine]] võib latentselt olla olemas igal inimesel ning helikõrguste erinevus võib mõjuda psühholoogiliselt. Ning lõpuks mõjub suhtelisena ka see, missuguses helistikus oli mitmeosalise heliteose eelmine osa. Seetõttu on iga muusikateos kirjutatud teatud kindlas helistikus, mis sageli kajastub ka teose nimes ([[Sümfoonia]] nr 5, c-moll; [[Klaverisonaat]] nr 1, C-duur jne). On välja kujunenud, et heliteose helistik valitakse teatud seaduspärade järgi. Kindlaid reegleid selles ei ole, kui mitte arvestada tehnilisi võimalusi instrumentidel ning väheste [[võtmemärk]]idega helistike eelistamist [[naturaalne häälestus\|naturaalse häälestuse]] puhul. Nii on C-duuri peetud helgeks, rõõmsaks, puhtaks, "valgeks"; aga ka pisut lamedaks ja igavaks helistikuks. F-duuri on iseloomustatud kui "rohelist", looduslähedast. Selles helistikus on kirjutatud näiteks [[Beethoven]]i Pastoraalne sümfoonia (nr 6). Paljud leinamarsid on kirjutatud c-mollis, mida peetakse mehisuse, kurbuse või ka võitluse helistikuks. Selles helistikus on kirjutatud [[Chopin]]i "Revolutsiooniline etüüd". [[Diees]]idega helistikke tunnetatakse sageli "heledamatena" ning [[bemoll]]idega helistikke "tumedamatena". Mitmed heliloojad ja muusikateoreetikud on püüdnud helisid ja helistikke seostada värvidega ning loonud vastavalt sellele ka helide ja värvidega kooskõlas olevat muusikat (tuntuim ~~näide~~ on vene helilooja [[Aleksandr Skrjabin]]i "Prometheus: tule poeem"). [[Category:Muusika]]

Helilaad: erinevus redaktsioonide vahel