Kuldtähe medal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise 15 mm pikuse kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinnal teiste ordenite ja medalite kohal.
Kuldtähe medali said isikud, linnad või kollektiivid kellele oli omistatud Nõukogude liidu kangelase, Kangelaslinna või Kangelaskollektiivi
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal anti välja kokku üle 11 600 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: [[Arnold Meri]] (1941), [[Endel Puusepp]] (1942), [[Arnold Pappel]] (1943), [[Joosep Laar]] (1943), [[Heinrich Hindreus]] (1943), [[August Allik]] (1944), [[Albert Repson]] (1944), [[Eduard Tähe]] (1944), [[Jakob Kunder]] (1945), [[Ludvig Kurist]] (1945), nende hulgas ka üks eestlanna – [[Leen Kullman]]. Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod, millega käis kaasas Kuldtähe medal, on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.
| |||