Erinevus lehekülje "Kuldtähe medal" redaktsioonide vahel

Lisatud 482 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
P (Lehekülg "Nõukogude Liidu Kangelase Kuldtäht" teisaldatud pealkirja "Kuldtähe medal" alla)
[[Pilt:Hero of the Soviet Union medal 3.png|thumb|NõukogudeKuldtähe Liidu Kangelase Kuldtähtmedal]]
'''Kuldtähe medal''' on [[Nõukogude Liitu kangelane|Nõukogude Liitu kangelase aunimetusega]] kaasas käiv medal, mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1 augil 1939. <ref>Большая советская энциклопедия (БСЭ)</ref>.
'''Nõukogude Liidu Kangelase Kuldtäht''' on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kõrgeim sõjaline [[teenetemärk]], mis asutati [[16. aprill]]il [[1934]].
 
Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinna keskl teiste ordenite ja medalite kohal.
Kullast valmistatud Kuldtähega autasustati isiklike või kollektiivsete riiklike teenete eest, mis seotud kangelasteo sooritamisega. Sellega kaasnes ka Lenini orden. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal anti välja kokku üle 11 800 Kuldtähe, neist 11 said eestlased: [[Arnold Meri]] (1941), [[Endel Puusepp]] (1942), [[Arnold Pappel]] (1943), [[Joosep Laar]] (1943), [[Heinrich Hindreus]] (1943), [[August Allik]] (1944), [[Albert Repson]] (1944), [[Eduard Tähe]] (1944), [[Jakob Kunder]] (1945), [[Ludvig Kurist]] (1945), nende hulgas ka üks eestlanna – [[Leen Kullman]].
 
 
Paljud Kuldtähega vääristatud kangelasteod on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.
Kullast valmistatudKuldtähe Kuldtähegamedali autasustatisaid isiklikeisikud või kollektiivsetekollktiivid riiklikekellele teeneteoli eest,omistatud misNõukogude seotudliidu kangelasteokangelase sooritamisega. Sellega kaasnes ka Lenini ordennimetus. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal anti välja kokku üle 11 800 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: [[Arnold Meri]] (1941), [[Endel Puusepp]] (1942), [[Arnold Pappel]] (1943), [[Joosep Laar]] (1943), [[Heinrich Hindreus]] (1943), [[August Allik]] (1944), [[Albert Repson]] (1944), [[Eduard Tähe]] (1944), [[Jakob Kunder]] (1945), [[Ludvig Kurist]] (1945), nende hulgas ka üks eestlanna – [[Leen Kullman]].
 
Paljud KuldtähegaNõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod millega käis kaasas Kuldtähe medal on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.
 
== Vaata ka ==
*[[Nõukogude Liidu kangelane]]
 
==Kirjandus==
<references/>
 
[[Kategooria:Nõukogude Liidu teenetemärgid]]
12 510

muudatust