Erinevus lehekülje "Pühajõe kirik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Pühajõe kirik''' on [[kirik]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] [[Pühajõe]] külas. Kirik oli [[Jõhvi kihelkod|Jõhvi kihelkonna]] abikirik.
 
Pühajõe küla on mainitud esmakordselt [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us. Kirik ehitati küla [[Hiis|hiid]]e [[Jõhvi Mihkli kirik|Jõhvi abikirikuna]] aastal [[1467]] ning esimene kirikuhoone oli puidust ning asus nüüdse kiriku lähedal. Ei ole aga teada, kas vana kirik hävis, või lammutati.
 
Aastatel [[1654]]–[[1744]] oli Pühajõe kogudus iseseisev kogudus, kuid peale seda muudeti uuesti [[Jõhvi kirik]]u juurde kuuluvaks abikoguduseks.
 
[[1788]]. aasta aruandes on kirjas, et Pühajõe kiriku juures töötab kool, mis tegutses [[1861]]. aastani.
 
Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid [[Pagari mõis]]nik [[Otto von Stackelberg]] ja [[Jõhvi kihelkon|Jõhvi kihelkonna]] kohtunik [[Reinhold von Arnold]] [[Järve mõis]]ast. Kirikuõpetajaks oli sel ajal [[Carl Johann Koch]] ja köstriks [[Karl Gustav Masing]]. Ehitusmeistriks oli Madis Strauh Künnapõhjalt. Hiljem töötas ta [[Päite]] koolis õpetajana. Uus kirik sai valmis 1838 ja sisseõnnistamine toimus 1839. aastal.
Pühajõe kogudus iseseisvus taas 1939. aastal kirikuõpetaja Aleksander Elleri eestvedamisel.
 
[[1968]]. aastal Pühajõe kogudus likvideeriti, kirik jäi kasutuseta ning lagunes. 1980-ndate aastate lõpuks olid järgi vaid müüride varedvaremed.
 
1988. aastal alustati kiriku taastamist esialgse plaaniga võtta see kasutusele tavandi-kontserdihoonena, kuid plaanid muutusid ja otsustati taastada kirik. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti jõuluõhtul 1989.
Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti jõuluõhtul 1989.
 
7. märtsil 1990 registreeriti Pühajõe kiriku juurde Pühajõe kogudus mille nõukogu esimeheks valiti Kalju Metsalu, koguduse hooldajaõpetajaks [[Peeter Kaldur]].
12 510

muudatust