Vikipeedia

Karl Dönitz: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Maemees (arutelu | kaastöö)
3468 muudatust
Resümee puudub
PResümee puudub
Märgised: Tühistatud Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Karl Dönitz.jpg|pisi|Karl Dönitz]]
This nerd became da president after [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler Adolf Hitler]
'''Karl Dönitz''' ([[16. september]] [[1891]] [[Berliin]] – [[24. detsember]] [[1980]] [[Hamburg]]) oli [[Saksamaa]] sõjaväelane (suuradmiral), [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]] viimane president.
 
Karl Dönitz oli Emil ja Anna Dönitzi poeg. Tema isa töötas [[insener]]ina. Karlil oli vanem vend Friedrich.
 
Karl Dönitz astus [[1. aprill]]il [[1910]] Saksamaa mereväkke ja sai [[4. aprill]]il [[kursant|kadetiks]] (''Seekadett''). [[15. aprill]]il [[1911]] sai ta [[lipnik]]uks (''Fähnrich zur See'') – see auaste anti isikule, kes vähemalt aasta aega oli mereväes [[ohvitser]]iks õppinud ja läbinud esimese eksami.
 
[[27. september|27. septembril]] [[1913]] anti Dönitzile [[leitnant|leitnandi]] (''Leutnant zur See'') auaste ja ta sai seega ohvitseriks. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses teenis ta kergeristlejal "Breslau" [[Vahemeri|Vahemeres]]. [[1914]]. aasta augustis müüdi kaks ristlejat, sealhulgas "Breslau", [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] ja nimetati ümber. "Breslau" sai nimeks "Midilli" ja ta hakkas [[Konstantinoopol]]i lähedal [[Must meri|Mustal merel]] sõdima [[Venemaa]] laevastikuga. [[22. märts]]il [[1916]] ülendati Dönitz [[ülemleitnant|ülemleitnandiks]] (''Oberleutnant zur See''). Ajal, mil "Midilli" oli [[dokk|dokis]] remondis, juhatas Dönitz lühikest aega [[lennuväli|lennuvälja]] [[Dardanellid]]e kandis.
 
Seal taotles ta enda üleviimist laevastikku [[allveelaev]]adele ja see rahuldati alates 1916. aasta oktoobrist. Ta teenis vahiohvitserina allveelaeval [[U-39]] ja alates [[1918]]. aasta veebruarist allveelaeva [[UC-25]] kaptenina. [[5. september|5. septembril]] 1918 sai ta allveelaeva [[UB-68]] kapteniks. See laev tegutses Vahemerel. [[4. oktoober|4. oktoobril]] 1918 laskis [[Suurbritannia]] selle laeva põhja ja Dönitz võeti vangi. Ta oli vangis algul [[Malta]]l ja pärast [[Sheffield]]i lähedal kuni [[1919]]. aasta juulini. Saksamaale naasis ta [[1920]].
 
Dönitz jätkas [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]] oma karjääri. [[10. jaanuar]]il [[1921]] sai ta selle kaptenleitnandiks (''Kapitänleutnant''). [[1928]] juhatas ta [[hävitaja|torpeedopaate]] ja sai sama aasta [[1. november|1. novembril]] [[korvetikapten]]iks (''Korvettenkapitän''). [[1. september|1. septembril]] [[1933]] ülendati ta [[fregatikapten]]iks (''Fregattenkapitän''). [[1934]] sai ta [[Emden (1925)|ristleja "Emden"]] kapteniks. Sellel laeval sõitsid ohvitseriõpilased aasta otsa mööda maailma meresid, valmistudes ohvitseriks saama. 1. septembril [[1935]] ülendati Dönitz [[mereväekapten]]iks (''Kapitän zur See'') ja siis allus talle juba mitu allveelaeva.
 
1922. ja 1929. aastal külastas Dönitz Eestit<ref>Charles Gerndorf. Külalised merelt. 2009. Lk. 50–51</ref>.
 
Dönitz oli Suursaksa Riigi allveelaevastiku juhataja [[1939]]–1943. [[1943]]–[[1945]] oli ta Suursaksa Riigi laevastiku ([[Kriegsmarine]]) ülemjuhataja. Ta korraldas [[Ida-Preisimaa]] tsiviilelanikkonna päästmise.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Christensen |eesnimi=Else |perekonnanimi2=Busch |eesnimi2=Niels-Peter Granzow |kuupäev=2023-04-04 |pealkiri=Surmasõit üle Läänemere |url=https://www.imelineajalugu.ee/surmasoit-ule-laanemere/ |vaadatud=2023-05-21 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et}}</ref>
 
[[Adolf Hitler]]i [[Testament|testamendi]] alusel sai temast alates [[30. aprill]]ist 1945 (astus ametisse [[1. mai]]l 1945) Saksa Riigi viimane [[president]] asukohaga [[Flensburg]]is.
 
[[8. mai]]l 1945 kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Euroopa]]s.
 
[[23. mai]]l 1945 arreteeriti Dönitz ja tema valitsuse liikmed. [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti ta 10 aastaks vangi. Selle karistuse kandis ta ära [[Spandau vangla]]s. Tema kaitsja protsessil oli [[Otto Kranzbühler]].
 
[[1968]]. aastal avaldas Karl Dönitz mälestusteraamatu "Mein wechselvolles Leben" ("Minu vaheldusrikas elu").<ref>https://www.dhm.de/lemo/biografie/karl-doenitz</ref>
 
== Tsitaadid ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Dönitz"