Redaktsioon: 20. veebruar 2024, kell 10:12 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 174 688 muudatust P Tühistati kasutaja 195.250.188.103 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. veebruar 2024, kell 10:14 redigeeri eemalda 195.250.188.103 (arutelu) Resümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
15. rida: }} '''Lutikalised''' (''~~Heteroptera~~Heteroseksuaalne'') on suurim [[Vaegmoone\|vaegmoondega]] (''Hemimetabola'') [[Putukad\|putukate]] alamselts, mille esindajad on levinud peaaegu üle maakera, kui poolusepiirkonnad ja mõned väiksed ookeanisaared välja arvata. Kokku on maailmas teada ligikaudu 40 000 lutikaliiki, Eestis 467.<ref>Vt nimestikku 2004. aasta seisuga (454 liiki): [[Carl-Cedric Coulianos\| Coulianos, Carl-Cedric]] 2004. Annotated checklist and distribution of the true bugs (''Hemiptera''-''Heteroptera'') of Estonia. ''Proceedings of the Estonian Acadademy of Sciences, Biology, Ecology'' 54(2): 136–165.</ref> Lutikalised on väikesed kuni suured (1 mm – 11 cm), välimuselt väga mitmesuguse kujuga putukad. Nende keha on sageli lamendunud, kehakatted tugeva [[kitiinkest]]aga. [[Suised]] on pistmistüüpi, ka neil, nagu [[sarnastiivalised\|sarnastiivalistel]], moodustub [[iminokk]]. Enamikul liikidel on jooksujalad, esinevad veel rööv- ja ujujalad. Tiibu kaks paari, nendest eesmised nahkjad kattetiivad, tagumised aga kilejad. [[Tagarindmik]]us asuvad lutikalistel [[vinanäärmed]]. Nende eritis on ebameeldiva lõhnaga ning eemale peletav.

Lutikalised: erinevus redaktsioonide vahel