Orzełi juhtum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
üks
3 Löwi (arutelu | kaastöö)
vajab veel nii viiteid kui ka (keele)toimetamist
1. rida:
{{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2020}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2024}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:ORP Orzel.jpg|pisi|Allveelaev Orzel 1940. a algul]]
[[Pilt:Tallinn orzel.jpg|thumb|250px|Mälestustahvel Tallinnas]]
'''Orzeli juhtum''' oli Poola allveelaeva [[Orzel]]i saabumine [[Tallinn]]a [[Tallinna, interneerimine jalaht|lahele]] seejärel põgenemine 1814. septembril 1939 ja [[interneerimine]] Tallinna [[Tallinna sõjasadam|sõjasadam]]astas kuni sellele 18. septembril 1939 järgnenud põgenemisele Eesti vetest.
 
Juhtumi tulemuseks olid toona olulised välispoliitilised tagajärjed ning seda kasutati ühe ettekäändena Nõukogude Liidu poolt Eesti Vabariigi survestamisel.
 
Interneeritud laeva põgenemine andis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] juhtkonnale võimaluse süüdistada Eestit neutraalsuse rikkumises – NSV Liiduga sõjas oleva riigi, [[Poola]] abistamises. [[Stalin]] kasutas Orzeli juhtumit ühe ettekäändena, et survestada Eesti Vabariiki sõlmima Nõukogude Liiduga nn. [[baaside leping]]ut (28. septembril 1939).
== Laeva saabumine ja interneerimine ==
14. septembril 1939, kaks nädalat pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust, saabus sõjas oleva Poola allveelaev Orzel öösel ootamatult Tallinna reidile ja soovis kasutada neutraalses riigis abi ettekäändel, et komandör ([[Henryk Kłoczkowski]]) oli haige ja laeval rike. Orzel lubati küll eskordi saatel [[SõjasadamTallinna sõjasadam]]asse ja komandör jäeti pärast läbivaatust kergete haigusnähtudega haiglasse, kuid riket ei avastatud. Nii otsustasid Eesti võimud allveelaeva selle meeskonna edasistest kavatsustest hoolimata hoopis interneerida.
 
Eesti merejõududest pandi laeva valvama 2kaks madrust, kellest üks kaile ja teine juhtruumi. Lisaks pidi laeva valvama [[torpeedokaater]] [[Sulev (torpeedopaat)| Sulev]]. LaevaltPoola allveelaevalt võeti mahaära merekaardid ja väidetavalt ka väärtuslikum alkoholitagavara, kuid ei suudetud õigeaegselt maha võtta torpeedosid ega välja pumbata kütust (sellega jäi ühtlasi täitmata sõjavägede juhataja kindral [[Johan LaidoneriLaidoner]]i käsk). Poolakatel lubati kohtuda diplomaatidega ja lisaks veeta kajääda veel üksüheks ööööks oma laevalallveelaevale. PraktiliseltPaljude kuuluseestlaste tegelikultsümpaatia eestlastekuulus sümpaatiasel toonaajal poolakatele, kes olid langenud Saksamaa rünnaku ohvriteks. See võis nõrgendada tähelepanu.
 
== Laeva põgenemine ==
25. rida ⟶ 27. rida:
[[24. september|24. septembril]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti]] allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla.
 
MerejõududesEesti merejõududes viidi seoses juhtumiga läbi ka juurdlus ja karistati süüdlasi. Merejõudude juhataja [[Valev Mere]] vabastati ametist.
 
14. oktoobril ilmus seni teadmata asukoha ja sõidusihiga allveelaev Orzeł lõpuks välja [[InglismaaSuurbritannia]]l rannikul. Nõukogude Liit ei ilmutanud siiski huvi sõlmitud lepingut ümber vaadata.
 
==Viited==