Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel

{{keeletoimeta}}

{{Riik

}}

 

[[Lõuna-Saksamaa]] pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asuvad [[Alpid]] on suurimad mäestikud, kuid erinevalt [[Šveits|Šveitsist]] ja [[Austria|Austriast]] asub Saksamaa pindalal väike osa Alpidest. [[Schwarzwald]]i edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab [[Rein]]i [[Doonau]] ülemjooksust selle idanõlvadel.

 

 

 

===Bioloogiline mitmekesisus===

Saksamaalt on seni leitud 28 000 taime- ja seeneliiki, nende hulgas 3242 õistaime. Putukad on 33 305 liigiga Saksamaal esineva ligikaudu 48 000 loomaliigi seas suurim rühm. Saksamaal on 706 liiki selgroogseid, millest rikkaimad on kalad ja linnud. 91 liigiga moodustavad imetajad selgroogsete hulgas vaid väikese rühma. Paljude nende liikide populatsioon on praegu ohus. Seiratavatest taimedest on ohustatud 28,7% ja 3,7% on juba välja surnud. Loomade hulgas on ohustatud 71% kahepaiksete ja roomajate liikidest, 37% linnuliikidest ja 38% imetajate liikidest. Kuus protsenti linnuliikidest ja 13% imetajatest on juba välja surnud. Umbes 500 biotoobitüübi hulgast on ohustatud üle kahe kolmandiku (69%). Teisalt on mõnede liikide, eriti lindude, aga ka mõnede nahkhiireliikide puhul täheldatav populatsiooni positiivne areng. Need on kehtivate kaitseskeemide, näiteks 1992. aastal rakendatud loomastiku ja taimestiku elupaikade juhendi ning põllumajanduse ekstensiivistamise meetmete mõjud. NATURA 2000 ühtne võrgustik hõlmab FFH ja linnukaitse juhendi alusel registreeritud alasid, mis katavad ligikaudu 13% Saksamaa maismaast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.climatechangepost.com/germany/biodiversity/|pealkiri=German biodiversity}}</ref> Kuused, männid, pöögid ja tammed moodustavad kokku 73% metsamaast. Ligikaudu 90% metsamaast moodustavad 11 puuliiki. Riikliku metsainventuuri käigus uuriti 51 puuliiki või puuliigirühma.<ref>{{Netiviide|autor=Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium|url=https://www.bundeswaldinventur.de/en/third-national-forest-inventory/the-forest-habitat-more-biological-diversity-in-the-forests/spruce-pine-beech-oak-the-most-common-tree-species/|pealkiri=Saksamaa metsainventuur}}</ref>

 

 

# [[Doonau]] (''Donau''; 2852&nbsp;km),

# [[Rein]] (''Rhein''; 1320&nbsp;km),

Suurimad järved on [[Bodeni järv]] (536&nbsp;km²), [[Müritz]] (117&nbsp;km²) ja [[Chiemsee]] (80&nbsp;km²).

 

===Nimi===

 

{{vaata|Saksamaa liidumaad}}

[[Fail:Germany, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saksamaa liidumaad]]

 

 

{{veergude loend|laius=16em|stiil=max-width:50em|

 

=== Riiklik julgeolekusüsteem ===

 

==Rahvastik==

 

===Linnad===

 

{| class="wikitable"

|-

|1

 

==Religioon ja maailmavaated==

 

 

 

{{vaata ka|Bambergi peapiiskoppide loend|Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend}}

 

 

 

Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Saksa mark|Saksa marga]].

{| class="wikitable sortable" style="text-align:center"

|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" />

|-

| 0,9% || 2,4%

|-

| 26,8% || 29,7%

|-

| 72,3% || 67,8%

|-

|}

 

 

 

Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit [[kilovatt-tund]]i (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% – [[naftasaadus]]ed, 24% – [[kivisüsi]], 22% – [[maagaas]], 11% – [[tuumaenergia]], 2% – [[hüdroenergia]] ja 2% – muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ([[Ruhr]]i tööstuspiirkonnas) ja [[pruunsüsi|pruunsütt]] (Saksimaal ja [[Harz]]i mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõuna-Saksamaal. [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, [[Elbe]], Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka [[tuuleenergia]]le: Saksamaast on saanud suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. 2021. aastaks on otsustatud kõik Saksamaal töötavad [[tuumaelektrijaam]]ad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. 2050. aastaks on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta [[taastuvenergia]] osakaal energiamajanduses 50% peale.

 

[[Pilt:VW Golf 2.0 TDI BlueMotion Technology Highline (VII) – Frontansicht, 28. Juli 2013, Münster.jpg|pisi|[[Volkswagen Golf]]]]

Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel [[naatrium]]i leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka [[plii]]d ja [[tsink]]i. Saksamaal on nii [[kergetööstus|kerge-]] kui ka [[rasketööstus]]ettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja [[Reini jõgi|Reini jõe]] tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu [[Essen]] ja [[Dortmund]]. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda [[autotööstus]]ega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – [[Volkswagen]] ja [[Daimler AG]] on ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2019 seisuga tootsid ettevõtted kahe peale ligi 14,1 miljonit sõidukit). Ka [[elektroonikatööstus]]es ollakse tasemel (tänud suurettevõttele [[Siemens Group]]). [[Metallurgia]]s pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim [[teras]]etootja ja eksportija. [[Alumiinium]]i puhul jäädakse alla vaid [[Norra]]le. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud [[bränd]]id just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd [[Adidas]]). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on suured. Riigis on selleks vajaminevat [[kapital]]i, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.

 

{{Vaata|Saksa kultuur}}

 

 

Arvatakse, et [[germaanlased|germaani]] hõimude [[etnogenees]] sai alguse hilisel Skandinaavia [[pronksiaeg|pronksiajal]] või kõige hiljem eel-Rooma rauaajal. Hõimud hakkasid [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liikuma [[Skandinaavia|Lõuna-Skandinaavia]]st ja [[Põhja-Saksamaa]]lt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia [[keldid|keltide]], pärsia, balti ja [[slaavlased|slaavi]] [[hõim]]udega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest [[Rooma Impeerium]]iga.

 

Aastaks [[100]], mis on ka [[Tacitus]]e "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. [[3. sajand]]i<nowiki/>l kerkis esile hulk Lääne-Germaani hõime: [[alemannid]], [[frangid]], [[saksid]], [[friislased]], [[sikambrid]] ja [[tüüringlased]]. Umbes [[260]]. aastal murdsid need hõimud läbi [[Limesi front|Limesi frondi]] ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest.

 

 

 

[[Saksi dünastia]]sse kuulunud keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhtimisel ühendati [[Lotring]], [[Saksimaa]], [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Tüüringi]] ja [[Baierimaa]]. Järgmise, [[Saali dünastia]] valitsemisajal [[11. sajand]]il liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja [[Burgundia]], ehkki keisrivõimu nõrgestas nn [[Investituuritüli]] – konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta [[Wormsi rahu]]ni. Hohenstaufeni keisrite ajal (1138–1254) suurendasid saksa vürstid [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõda]]de käigus veelgi oma mõjujõudu idas ja lõunas. [[Põhja-Saksamaa]] linnad aga rikastusid [[Hansaliit|Hansaliidu]] liikmetena.

 

 

 

[[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|pisi|püsti|[[Martin Luther]]]]

1517. aastal kirjutas [[Wittenberg]]is munk [[Martin Luther]] oma 95 teesi, millega pani aluse uuele religioonile. [[Luterlus]] omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning [[roomakatoliku kirik]]ust eraldiseisev [[luteri kirik]] sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes roomakatoliku kirikuga viisid [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjani]] (1618–1648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas [[Vestfaali rahu]] 1648. aastal, keisririik jagati ''de facto'' paljudeks (300) iseseisvateks vürstiriikideks.

Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt [[koalitsioonisõjad|koalitsioonisõdadesse]], seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks [[haldusüksus]]eks. Mõned nendest nagu Baierimaa, [[Badeni kuurvürstkond|Baden]], [[Saksimaa]] ja [[Württemberg]] toetasid Napoleoni sõdades Austria vastu ja 1806. aastal lakkas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi [[Jena]] jõe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi.

 

 

Pärast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed 1813. aastal Leipzigi all [[rahvaste lahing]]us lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele [[Waterloo lahing]]us ning 1815. aastal toimus [[Viini kongress]].

{{vaata ka|Põhja-Saksa Liit}}

 

{{Vaata|Saksa Riik|Saksa Keisririik}}

 

19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa [[Aafrika]]st ja Aasiast ([[Hiina]]s). Aafrika alad jagati [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverents]]il Euroopa jõudude vahel. Saksamaale jäid [[Ida-Aafrika]], [[Kagu-Aafrika]], [[Togo]] ja [[Kamerun]]. Soov omandada [[koloonia]]id [[Kolooniad Aafrikas|Aafrikas]] tekitas pingeid "suurte jõudude" – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]], Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel.

 

Austria kroonprintsi mõrv 28. juunil 1914. aastal vallandas täpselt kuu aega hiljem [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. Saksamaa koos Austria-Ungari keisririigiga juhtisid [[Keskriigid|Keskriikide]] liitu, mis kaotas sõja [[Allianss|Liitlasvägedele]] (alguses [[Antant]]). Novembris 1918. aastal vallandus [[Saksa Revolutsioon]] ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi [[Compiègne'i vaherahu|Compiegne'i vaherahu]] sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu]]lepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi populariseerumisega.

 

{{Vaata|Weimari vabariik}}

Pärast edukat [[Saksa Revolutsioon]]i 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president [[Friedrich Ebert]] selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918. aastal asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Asutajateks olid [[Rosa Luxemburg]] ja [[Karl Liebknecht]]. 1919. aastal asutati [[Adolf Hitler]]i juhtimisel [[Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei]].

Kogu riik kannatas majanduslanguse all, mida põhjustasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu ebastabiilset valitsust järjestikku. Selle tõttu nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsionaalsotsialistid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. ''Dolchstoßlegende'' on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja Saksa revolutsiooni, mitte sõjalise kaotuse tõttu. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks [[Spartakusbund]], tahtsid tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president [[Paul von Hindenburg]] alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.

 

{{Vaata|Kolmas Riik}}

 

 

 

 

 

 

 

 

23. mail 1949 kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja [[Saksamaa Liitvabariik]] (Bundesrepublik Deutschland, BDR; [[Lääne-Saksamaa]]) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses tsoonis [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (''Deutsche Demokratische Republik'', DDR). Seda nimetatakse [[Saksamaa lõhenemine|Saksamaa lõhenemiseks]].

 

 

 

 

 

{{vaata ka|Saksamaa 1945–1949|Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal}}

 

 

*[[Bundeswehr]]

*[[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]]

}}

 

{{commonskat}}

* [https://www.bundesregierung.de Valitsuse veebileht]