Hobuoblikas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
P Undid edits by Elizabeth&Georgi (talk) to last version by 2001:7D0:81F4:BB80:714B:661B:5723:39D8 Märgised: Eemaldamine Tühistatud SWViewer [1.4] |
||
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Hobuoblikas
| värvus = taimed
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref
| pilt = Rumex confertus.JPG
| pildi_seletus = Hobuoblikas [[Mordva]]s
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales''
| sugukond = [[Tatralised]] ''Polygonaceae''
| perekond = [[Oblikas]] ''Rumex''
| liik = '''Hobuoblikas'''
| binaarne = ''Rumex confertus''
| binaarse_autor = [[Carl Ludwig Willdenow|Willd.]]
| levikukaart =
| sünonüümid =
}}'''Hobuoblikas''' (''Rumex confertus)'' on
{{Sisukord paremale/liivakast}}
▲}}'''Hobuoblikas''' (''Rumex confertus)'' on tatraliste ''([[Tatralised|Polygonaceae]])'' sugukonna, oblika ''([[Oblikas|Rumex]])'' perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
__FORCETOC__
== Botaaniline kirjeldus ==
Kuni 120 cm pikkusega taim, lehed vahelduvad, alumised lehed suured, [[Südajas leht|südajad]]. Lehe alumise pinna [[Leheroots|leherootsud]] on kaetud karedate karvakestega. [[Õisik]] pikk, kitsas, õied kollakasrohelised, väikesed ja rohekad. Juur lühike, väheharunenud aga jäme. Hobuoblikas õitseb mais-juunis, viljad valmistuvad aga juunis-juulis. Vili on pruunikas värvuga pähklike.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Värva |eesnimi=Mall |pealkiri=Meie ravimtaimed |kirjastus=Elmatar |aasta=2010 |keel=eesti}}</ref>
== Ökoloogia ja levila ==▼
Leidub Euraasias kõikjal välja arvatud põhja alat, peamiselt parasniiskes ja niiskes mullas.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Лозина-Лозинская |eesnimi=А. С. |pealkiri=Флора СССР |kirjastus=Издательство Академии Наук СССР |aasta=1936}}</ref> Kasvab [[Niit|niitudel]], parkides, teeäärtel, raudteedel. Kohati hoogsalt laieneva levikuga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=07.05.2023 |pealkiri=Rumex confertus Willd. - hobuoblikas |url=https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/9146.html}}</ref>▼
Juurtes ja juurestikutes on leitavad järgmised [[Keemiline aine|keemilised ained]]: [[K-vitamiin]], [[alkaloidid]], [[Eeterlikud õlid|eetriline õli]], [[Saponiinid|saponiin]], [[fenool]], [[katehhiin]], [[parkained]], [[glükoos]], [[fruktoos]], [[sahharoos]], [[fenoolkarboksüülhape]] ja teised [[orgaanilised happed]]. Viljades on orgaanilisi happeid, [[C-vitamiin|C-]] ja K- vitamiini, [[Karoteenid|karotiini]], [[antratseene]], [[Katehhiin|katehhiine]], [[Eeterlikud õlid|eeterlikku õli]], [[Flavonoidid|flavonoide]], [[Antrakinoon|antrakinoone]] ja [[Aromaatsus|aromaatseid]] ühendeid.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raal |eesnimi=Ain |pealkiri=Maailma ravimtaimede entsüklopeedia |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus AS |aasta=2010}}</ref>▼
== Kasutus meditsiinis ==
Ravimina saab meditsiinis kasutada juurikat koos juurtega ja vilju. Juurikate ja juurte kogumine toimub augustis-septembris. Juurikaid pestakse külma veega puhtaks ja lõigatakse tükkideks, kui juurikas on liiga suur. Seejärel närvutatakse õhu käes ja kuivatatakse päikese käes või kuivatise abil, kuni see muutub hapraks. Vilju korjatakse käsitsi ning kuivatatakse õhu käes. Säilivusaeg on 3 aastat.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Jade |pealkiri=Ravimine taimedega |kirjastus=Varrak |aasta=2013}}</ref>
37. rida ⟶ 31. rida:
Juuretõmmist võetakse kui nõrgatoimelist sapieritit [[Koletsüstiit|koletsüstiid]]<nowiki/>i ja hepakoletsüstiidi puhul. Tõmmis hävitab düsenteeriapisikuid, omab nugilistevastast ja verejooksu peatavat toimet.<ref name=":1" />
Hobuoblikas on efektiivne nahahaiguste ja põletushaavade ravimisel. Hobuoblika juuretõmmist tarvitatakse välispidiselt [[Ekseem|ekseemi]] raviks. [[Furunkul]]<nowiki/>ite, haavandite ja mädaste haavade raviks kasutatakse värskeid lehti.<ref name=":1" /><ref name=":0" />
▲== Ökoloogia ja levila ==
▲Leidub Euraasias kõikjal välja arvatud põhja alat, peamiselt parasniiskes ja niiskes mullas.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Лозина-Лозинская |eesnimi=А. С. |pealkiri=Флора СССР |kirjastus=Издательство Академии Наук СССР |aasta=1936}}</ref> Kasvab [[Niit|
==
▲Juurtes ja juurestikutes on leitavad järgmised [[Keemiline aine|keemilised ained]]: [[K-vitamiin]], [[alkaloidid]], [[Eeterlikud õlid|eetriline õli]], [[Saponiinid|saponiin]], [[fenool]], [[katehhiin]], [[parkained]], [[glükoos]], [[fruktoos]], [[sahharoos]], [[fenoolkarboksüülhape]] ja teised [[orgaanilised happed]]. Viljades on orgaanilisi happeid, [[C-vitamiin|C-]] ja K- vitamiini, [[Karoteenid|karotiini]], [[antratseene]], [[Katehhiin|katehhiine]], [[Eeterlikud õlid|eeterlikku õli]], [[Flavonoidid|flavonoide]], [[Antrakinoon|antrakinoone]] ja [[Aromaatsus|aromaatseid]] ühendeid.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raal |eesnimi=Ain |pealkiri=Maailma ravimtaimede entsüklopeedia |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus AS |aasta=2010}}</ref>
== Välislingid ==▼
* {{Elurikkus}}
48. rida ⟶ 47. rida:
[[Kategooria:Eesti taimed]]
<references />
▲== Välislingid ==
| |||