Vabatahtlik tuletõrje: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 46.131.29.189 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Märgised: Tühistamine Tühistatud |
miks see siin ei või olla Märgised: Eemaldamine Tühistatud |
||
24. rida:
Näita</ref>
Vene patriootide jaoks ei olnud kahtlust, et tuletõrje, [[raudtee]] ja muud läänelikud veidrused ei kujuta endast muud, kui sakslaste kavalaid ettevalmistusi Venemaa vallutamiseks. Nii kirjutas keegi leitnant B. 1879. aastal: "Selle järel, mis meie hiljuti oma silmaga näinud, ei jää vähematki mõtet selle vasta, et kõik priitahtlikud Sakslaste tulekustutajate seltsid siinses linnades tõeste juba valmisseisvas Saksamaa sõeaväe hulkade põhjused on, mässamiseks siin kohtades sel aeal, kui ühel kenal pääval meie läänepoolse piire peal esimesed trummid löödud saavad, kus meie oma naabritega kokkusattuma peame. – Meie nägime, kuidas üks sesugune tulekustutajate-kommando 25. Heinakuu pääval Dünaburgi linna turu peal, mis Läänemere maades ei olegi, tuhandete pealtvaatajate ees Saksamaa viisi järel õpetud sai, mitte aga tulekustutamise asjades, kuida kord ja kohus oleks, vaid täielistes sõevaväe asjades, üksi aga ilma sõeariistadeta. ... Igas tükkis oli täieline Saksamaa sõeaväe õpetus näha, üksi aga tehti seda õppimist, kuida meie juba ülemal tähendasime, ilma sõeariistadeta, millega Sakslastel tüliks on õppimisele tulla, enne kui aeg kätte jõudnud on; sõeariistad saavad vist magasinides hoitud ehk saavad õigel aeal Preussi maalt toodud, raudteede peal, mis kuida teatakse, kõik Sakslaste kääs on."<ref>https://dea.digar.ee/article/tallinnasober/1879/08/14/2 Tallinna Sõber, 14. august 1879, nr. 12, lk.1.</ref>
Enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] tegutses Eestis juba 142 tuletõrjeorganisatsiooni. 3. novembril 1913 saabus Eestimaale Saksamaalt Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Seltsile esimene [[tuletõrjeauto]] Hansa Lloyd. 1914. aastal oli Vene Keiserliku Tuletõrjeliidu liikmeteks ligi sada Eesti tuletõrjeseltsi. „Keiserliku Vene Tuletõrje Selts”, Balti ringkonda kuulusid [[Eestimaa kubermang|Eesti-]], [[Liivimaa kubermang|Liivi-]] ja [[Kuramaa kubermang]]ud ja [[Dünaburg]]. Vabatahtlik tuletõrje pidas end üleval liikmemaksudest, korjandustest ja annetustest. Tallinnas ja Tartus, hiljem ka Narvas ja Pärnus olid palgalised tuletõrje lendsalgad. Nende kulud kandis linnavalitsus.<ref>Parmask 1995. lk 42</ref> Vabatahtliku tuletõrjeliikumisega said populaarseks tuletõrjujate [[Puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrid]], näitetrupid, laulukoorid ja muud kultuuriga seotud tegevused, millega seltsid endale raha teenisid. Maapiirkondades muutusid pritsimajad kohalikeks kultuurikeskusteks, sest ruume renditi välja ka teistele organisatsioonidele.
| |||