Tööstusrobot: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
71. rida:
 
Demonstreerides õpetamine on intuitiivne viis roboti programmeerimiseks. See meetod on sarnane õpetamisseadmega, kuid selle asemel et robotit nuppudega liigutada, liigutatakse robotit selle küljes olevate kangide või sensoritega, kuid positsioonid salvestatakse sama moodi roboti arvutisse <ref name=":4" />.
 
==Juhtimislülid==
[[Pilt:Roboti juhtimiskett.jpg|thumb|500px|Roboti juhtimiskett.]]
 
 
Tööstusroboti juhtimislülid on kõrvaloleval skeemil. Skeemil on kujutatud sagedasti kasutatav juhtimisahelate kett. Kontrollsüsteemi juhib [[trajektoori generaator]], kust lähevad signaalid [[PLC|kontrollerisse]]. Kontrolleris arvutatakse välja uued signaalid, et robot liiguks nõutaval [[trajektoor]]il ja saadetakse need [[servovõimendi]]sse. Servovõimendi võimendab signaale ning saadab need [[servomootor]]isse. [[Tahhomeeter]] ja [[positsiooni enkooder]] asuvad tavaliselt mootori võllil ja annavad kontrollerile tagasisidet kiirusest ja asukohast. Servomootori poolt toodetav [[Jõumoment|moment]] antakse [[Ülekanne (masinaehitus)|ülekannete]] kaudu väljund[[võll]]ile.
 
Juhtimisahela arvutus algab pärast [[Roboti kinemaatika|kinemaatika]], [[elektrimootor|mootori]] ja [[ülekanne (masinaehitus)|ülekande]] liikumisomaduste paika panemist. Soovitud [[lõpplüli]] liikumine programmeeritakse seejärel töötsüklina. Igas lülis pannakse paika positsioon, kiirus, kiirendus ja arendatav moment. Lülide [[pöördemoment|pöörde]]- ja [[jõumoment|jõumomendi]] arvutamises võetakse seejuures arvesse ka [[gravitatsioonijõud|gravitatsiooni]]- ja [[hõõrdejõud|hõõrdejõudu]]. Kuna kiirus, kiirendus ja moment sõltuvad üksteisest, siis kasutatakse siinkohal ka spetsiaalset simulatsiooni tarkvara.
 
==Vaata ka==