Elis
See artikkel on Vana-Kreeka piirkonnast; naisenime kohta vaata Elis (eesnimi) |
Elis oli piirkond Vana-Kreekas Peloponnesose loodeosas praeguse Ileía piirkonnas.
Doorlaste sisserändamise ajal sinna tunginud hõimud asustasid ainult viljaka uhtmaatasandiku (Pärsia- ehk Madal-Elise). See ala oli kuulus hobusekasvatuse poolest, seal oli valdav suurmaaomandus.
Elislased alistasid järk-järgult ümberkaudsed mäestikud (Akroreia, Pisatise, Triphylia) ning muutsid nende asukad perioikideks.
Pärast Pisatise vallutamist umbes 570 ekr läks ka olümpiamängude korraldamine elislaste kätte.
Poliitikas oli Elisel Vana-Kreeka ajaloos teisejärguline osa. Aastani 420 eKr oli Elis liidus Spartaga, hiljem sai temalt lüüa ja 400–371 allus täielikult tema võimule. 3. sajandil eKr oli Elis Aitoolia Liidu ja aastast 191 eKr Ahhaia Liidu liige.
Sünoikismi tagajärjel tekkis 471 eKr Peneiose jõe äärde maakonna pealinn Elis (praegu Palaiópolis). Antiikaegsest linnast on vähe säilinud.
Tähelepanuväärseid elislasi
muuda- Koroibos, teadaolevalt esimene olümpiavõitja
- Salmoneus, Aethlius ja Pelops – mütoloogilised Elise kuningad
- Endymion
- Aetolus
- Augeias, mütoloogias Elise kuningas
- Alexinos, filosoof
- Hippias, sofist ja reetor
- Phaidon Elisest, filosoof ja Elise-Eretria koolkonna rajaja
- Pyrrhon, skeptik ja Pürronismi koolkonna rajaja