Elekterkrampravi
Elekterkrampravi ehk elekteršokiravi ehk elekterimpulssravi (lühend EKR, inglise keeles Electroconvulsive therapy, lühendatult ECT, kõnekeeles elektrišokk) on psüühikahäirete ravis kasutatav meetod.
Elekterkrampravi võeti skisofreenia ravimeetodina laialdaselt kasutusele 1930. aastatel. Krampravi aluseks oli arvamus, et epilepsia ja skisofreenia välistavad teineteist (Ladislas Meduna). Algselt indutseeriti krampe keemiliste ühenditega (korasool) ja hiljem juba elektrivooluga. Elektrivoolu kasutamine võimaldab krampi täpsemalt doseerida. Ravi käigus lastakse patsiendile pea külge kinnitatud elektroodidesse elektrivool. Sõltuvalt metoodikast võib voolutugevus olla 10 mA – 1,6 A ja pinge 70–450 V. Kuigi EKR-i toimepõhimõtted pole täpselt selged, arvatakse, et ülevool käivitab bioloogilised mehhanismid, mis tasakaalustavad neuronaalset aktiivsust.
Näidustused Redigeeri
EKR-i kasutatakse juhtudel, kus tavalised ravimeetodid ei toimi või vajatakse kiiret tulemust. Elekterkrampravi on äärmuslik ravivahend ning selle kasutamine on õigustatud patsientidel, kes on ohtlikud endale või teistele või kelle puhul ravist saadav tulu ületab kõrvalnähtudest saadava kahju. Peamised näidustused on skisofreenia, bipolaarne meeleoluhäire, sügav depressioon jms.
Kõrvalnähud Redigeeri
Algselt kasutati elekterkrampravis meetodeid, mis põhjustasid patsientidele olulisi füüsilisi kahjustusi, näiteks luude murdumist ja hammaste purunemist. Krambihooga kaasnesid märkimisväärsed valud ja ebamugavustunne. Hiljem võeti elekteršokiravis kasutusele keemilised vahendid lihaste lõdvestamiseks. Tänapäeval toimub EKR narkoosis, lihasrelaksantidega EEG kontrolli all ja sellega ei kaasne muid subjektiivseid kaebusi peale erineva sügavusega mälukaotuse.