Ei saa mitte vaiki olla
"Ei saa mitte vaiki olla" on Eesti luuletaja Anna Haava armastusluuletus, mida on viisistanud Miina Härma jt eesti heliloojad.
Luuletus ilmus 1890. aastal. Selle alusel loodud Miina Härma pala on kultuurikriitik Rein Veidemann nimetanud eesti kauneimaks naiskoorilauluks. Haava oli luuletuse ilmudes 26-aastane ning tema teksti inspireerijaks peab Veidemann toonast teoloogiatudengit Jaan Lellepit, kes suri peatselt tiisikusse.[1]
Haava luuletus on juurdunud Eesti kirjanduse kaanonis, see on levinud antoloogiates ja õpikutes. Luuletusel põhinevat Härma laulu on korduvalt esitatud laulupidudel ja teistel üldrahvalikel ja riikliku tähtsusega üritustel[2].
Esimene salm muuda
- Ei saa mitte vaiki olla,
- Lauluviisi lõpeta’ –
- Vaikimine oleks vale,
- Sunniks südant lõhkema.
Kajastused kultuuris muuda
Luuletus ja selle alusel loodud laul on andnud nime eesti muusiku Bonzo plaadile "Ei saa mitte vaiki olla".
Viited muuda
- ↑ Rein Veidemann Anna Haava "Ei saa mitte vaiki olla" Postimees, 18. oktoober 2014
- ↑ Jouko Joentausta "Ei saa mitte vaiki olla" Kansan Uutiset, 18.7.2014
Välislingid muuda
- Rein Veidemann Anna Haava "Ei saa mitte vaiki olla" Postimees, 18. oktoober 2014
- "Ei saa mitte vaiki olla" Kirjandusmuuseumi lehel "Kreutzwaldi sajand"