Ava peamenüü

Eestikeelsed liiginimed on elusolendite liikidele pandud eestikeelsed nimetused.

Need on kahte tüüpi – rahvapärased ja teaduslikud.

Rahvapärased nimetused on argikeeles kasutatavad nimetused, mille puhul täpne vastavus teaduslikule taksonoomiale pole oluline.

Eestikeelsed teaduslikud nimetused on need, mille puhul on kokku lepitud vastavus ladinakeelsete teaduslike nimedega. Nende fikseerimisega tegelevad nimekomisjonid.

Kui liigil eestikeelne teaduslik nimi puudub, siis võib kasutada liigist kõrgema taksoni nime, millel teaduslik eestikeelne nimetus on olemas (lisades sulgudes ladinakeelse liiginime). Näiteks liigil Lamium tomentosum pole eestikeelset teaduslikku nime, on aga perekonnal Lamiumiminõges – millesse see liik kuulub. Nii võib temast eestikeelses tekstis kõnelda kui iminõgesest (Lamium tomentosum).

Eestikeelsed liiginimed kirjutatakse reeglina väikese algustähega. Isikunime sisaldavate liiginimede puhul kirjutatakse isikunimi muutmata kujul ja suure algustähega, neid on üsna palju taimenimedes, vähem imetajanimedes. Geograafilised ehk kohanimed kirjutatakse liiginimes väikese algustähega ja sageli mugandatult.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Kull, Kalevi; Koppel, Andres 1989. Elusolendite rahvuskeelsest nimetamisest. Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat 71: 184–193.