Eerik Haamer. Õppimine Pallases
Õppimine pallases Haamer esitas oma avalduse sisseastumiseks Pallasse aastal 1930 augusti kuus ning alates septembris hakkas õppimist koos üheksateistkümne kaaslastega. Kunstiõpeasutuse õppetöö oli kavandatud kuuele aastale. Ettevalmistusklassi juhatajaks oli Jaan Vahtra, kes treenis joonistamise algoskust. Traditsiooniliselt ettevalmistuskursus kestis terve aasta, mõnikord ka rohkemgi. Haamer aga oli läbinud selle palju kiiremini. Kursus võttis tal ainult üheainsa trimestri. Esimene etapp maalikunsti õppimisel algas teise aasta kevadsemestrist. Maaliti peamiselt päid ja natürmorte- just sellele tegi peamise rõhku nende Juhataja Villem Ormisson. Tema sage nõudmine oli “võta valget”, sellega Ormisson väga mõjutas Haameri esimeste natüürmortide koloriiti.Tema töödes hakkas esinema valged esemed valge drapeedi taustal.
Kujunemistee Erik Haameri varasemate kooliaastate tööd pole peaaegu säilinud, seetõttu see raskendab järgida tema arengut. Seda puudujääki aitavad korvata mõnevõrrad kaasõpilased, kes jagavad mälestusi. Mõnevõrrad kaasõpilased aitavad korvata puudujääki oma mälestustega. Nii Alfred Kongo mälestustel Eerik Haamer paistis teiste seast silma oma esimeste kompositsiooni kavanditega. Eduard Rüügel meenub tema realistlik maalimistehnika, kus omapäraselt oli kujutatud rand ja rannarahvas. Inimesed olid alati maali keskses ja loodus oli taustaks.Tema sõnul maalidel esines üllatav süngevõitu koloriit, mis aga läheb vastuolusse kahe säilinu valkja toonides natüürmordiga. Eduard Haamer debüteeris kunstnikuna Pallase õpilastööde näitusel. aastal 1930, mis tõi muudatusi eesti kunstis tervikuna. 1920 aastatel valitses eesti kunstis eksperimenteerimise aeg. Haameri tööd tõid kaasa elulähedast laadi nii värvis kui ka vormis.
Nikolai Triigi ateljees Pärast maaliklassi lõpetamist Pallaste õpilaste ees seisis erialavalik. Erialavalik toimus Pallase ateljeedes ning otsuse tegi iga õpilane iseseisvalt. E. Haameri sõnul tol ajal ta ei hoolinut eriti moodsatest “ismismidest” nagu kubism, futurism jms. Oli võimalus valida enda õpetajaks modernisti Ado Vabbe ja realisti Nikolai Tiigi. Seetõttu siis, kui tuli aeg valida Ado Vabbe ja Nikolai Tiigi ateljeede vahel valik langes realisti peale. 1933. a alates sai Eerik Haamer Nikolai Tiigi õpilaseks. Tiigi ateljees oli rohkelt tähelepanu pööratud akti - figuuri ja portreemaalimisele. Rangelt nõuti tugevate aluste omandamist natuuri edasiandmisel ja vormi loogilist ülesehitust. Oma maalitundides pidas Tiik plastilise vormitunde arendamist. Joonistustundides Inimpea kujutamisel rõhutati selle peale, et näo taga oleks näha ka kukalt. Tiigi kui õpetajat kirjeldati järgmiselt: ta oli oma taotlustes range ja järjekindel. Andis õpilastele loomevabadust ning ei sekkus õpilaste töödesse ilma tõsiste vajadustega. E. Haamer on korduvalt väljendanud oma austust Tiigi vastu ning pidas teda võrratuks kunstnikuks. E.Haameri ja Tiigi vahel olid lähedased, usalduslikud suhted. Neil oli sarnane vaade kunstile kui ka huumorimeel. Haamer oli oma maalidesse täpselt edastanud Tiigi seletusi monotüüpias ja tehnikas.
Pallase lõpetamine E.Haamer oli I.Tiigi andekatest õpilastest ning lõpetas Pallase kursused viie aastaga sel ajal kui õppimise nominaalaeg on 6 aastat. Sooritades eksamid teoreetilistes ainetes taotles ta avalduse 1935. aastal kooli lõpetamiseks. Lõputööks oli määratud piibliaineline kompositsioon lõuendil 1x1,5. Lõputöö maal kandis nimetuse “Maarja ja Elisabeth lastega” ning kunstinõukogu poolt on saanud hinnangut “hää”. Diplomi saidi kätte 4.novembril 1935.
Lõputöö “Maarja ja Elizabeth lastega” oli E.Haameri jaoks kõige tähtsam tööks.Tema arvates Tiik määras talle selle lõputöö teemat seetõttu, et ta pidas Haamerit usklikuks. Haameri vend Harri teenis kirikus õpetajana kuigi polnud nad teineteisega lähedased.
Lõputööde tulemustest paistis, et maal oli terviklik ja väljendas harmooniat. Maal on kujutatud hõõguvas ruskes koloriidis sulnis rahus. Mahedalt valkjal taustal seisneb lapseootusel naise figuur õnnis poeetilises olekus ümbritsetud üldistusena lastefiguuridega. Maal iseenesest meenutab renessanssi päraseid madonnapilte, kus samasuguselt kujutati puhtust ja vaieldamatust.
T.Nurk,Kõrgem Kunstikool "Pallas" 1919-1940. Tallinn, 1977, lk 94-95
IntervjuubJaak Haamerile filmis "Eerik Haamer".-Jaak Haamer, Erik Haamer.Dokumentaalfilm.1989.Jaak Haamer,Eerik Haameri vanaema venna Eugeni poeg, külastas 1989.aastal Eerik Haamer Rootsis ja filmis VHS kaameraga
T.Nurk, Kõrgem kunstikool "Pallas" 1919-1940, lk 97
L. Anupõld, Maalikunstnik ja kunstipedagoog Villem Ormisson.Diplomitöö. Käsikiri Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetoolis. Tartu, 1988, lk 53
T.Nurk, Kõrgem Kunstikool "Pallas" 1919-1940, lk 100
E.Rüga, Kilde mälukambrist.- Kunst 1974, nr 2, lk 2 lk 61.
T.Jaanson, Intervjuu Eerik Haameriga, lk 9
E.Pihlak,Nikolai Triik. Tallinn, 19969, lk 147
E.V.Saks, Kõrgema kunstikooli "Pallase" õpilastööde näitlus-Vaba Sõna 1934, 23.05, nr 111, lk 5
Edg.W.Saks, lõpetajatööde näitlus k.-k. "Pallases".-Uus Sõna 1935, nr 246, lk 4