Eelprojekt
Eelprojekt (preliminary design) on ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest ning on vajalik kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks.[1]
Eelprojekt sisaldab kavandatava hoone põhilahendust (lisaks arhitektuuriosale ja konstruktsioonile ka hoone ja asendiplaani tehnilise lahenduse põhiparameetrid). Eriosade (küte, ventilatsioon, vesi, kanalisatsioon) käsitlus võib piirduda seletuskirjaga. Eelprojektile lisatakse asjakohane dokumentatsioon (omandiõiguse dokumendid, krundi plaan, projekteerimise lähteülesanne, tehnilised tingimused jms). Üldjuhul esitatakse eelprojekt ühes köites.[2] Eelprojekt on ehitusprojekti tähtsaim staadium. Siin pannakse alus järgnevatele projekteerimisstaadiumitele aga ka ehitusele. Pealiskaudne eelprojekt, vead või ebaratsionaalsed ja läbimõtlemata eriosad hakkavad pidurdama kõiki järgnevaid töö staadiume, halvemal juhul võivad kulmineeruda ehitusvigadena. Oluline on eelprojektis kajastada kõik projekti eriosad. Eelprojekti eriosade koostamisesse kaasatakse kõikide vajalike eriosade projekteerijad.
Eelprojekti koostamine muuda
Eelprojekti koostamise aluseks on tellija lähteülesanne ja omavalitsuse projekteerimistingimused. Need esitatakse ka eelprojektis. Projekteerimistingimused võivad sisaldada erinõudeid (muinsuskaitse, maastikukaitse vm alal). Konstruktorile olulised lähteandmed, mis peaksid sisalduma ka lähteülesandes, on:
- hoone nõutav eluiga,
- nõutavad tehnilised parameetrid,
- ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne,
- remondiprojekti puhul- olemasoleva ehitise tööprojekt ja mõõdistusjoonised, samuti eksperthinnang olemasoleva hoone konstruktsioonide tehnilisele seisundile.
Eelprojekti koostamisel selgitatakse lähteülesandes puuduvad tehnilised parameetrid (sh koormused, vajalik tulepüsivus, nõuded sisekliimale ja mugavusklass, keskkonnatingimused ja korrosiooniohtlikkus, nõuded piirdetarindite sooja- ja helipidavusele).[3]
Eelprojekti määratlus muuda
Eelprojektis määratletakse kandetarindite paiknemine (postisammud, silded, kõrgused) ja põhimaterjalid (teras, raudbetoon, puit), samuti pinnasetingimused (sh pinnasevee tase) ja vundamentide põhimõtteline lahendus (vaiad või madalvundament). Kandeelementide ristlõiked määratletakse ligikaudselt, tavaliselt käsiraamatute või ligikaudsete arvutuste põhjal. Põhjalikumaid arvutusi tehakse vaid erijuhtudel (ebatavaliste või eriti nõudlike ehitiste puhul). Koormused antakse viitega standardile. Piirdetarindite ristlõiked valitakse standardlahenduste järgi, vajadusel neid modifitseerides.[3]
Määratletakse ka erinõuded kande- ja piirdetarinditele ja nende materjalidele (tulepüsivus, korrosioonikaitse, ilmastikukindlus).
Eelprojekti joonised muuda
Asendiplaani osas esitada:
- asukohaskeem (mõõtkavas 1:2000; 1:5000 või 1:10000),
- asendiplaan (mõõtkavas 1:200; 1:500; 1:1000 või 1:2000).
Arhitektuuri osas esitada:
- korruste plaanid tuletõkkesektsioonidega, ruumide pindalade, numeratsiooni ja sanitaartehniliste seadmete paiknemisega (mõõtkavas 1:100...1:400),
- katuse plaan (mõõtkavas 1:100...1:400),
- vaated põhiliste kõrgusarvudega, välisviimistlusmaterjalidega ja välisreklaamiga (mõõtkavas 1:100...1:400)
- lõiked põhiliste kõrgusarvudega (mõõtkavas 1:100...1:400),[2]
Kandetarindite paiknemisjoonised tehakse vaid siis, kui nende paiknemine ei selgu arhitektijoonistelt või kui on tegemist tehniliselt keeruka ehitisega. Piirdetarindite detailijoonised tehakse vaid ebatavalise tarinduse puhul, üldjuhul piisab viitest standardjoonistele. Lihtsa tarindusega ehitise puhul piirdub konstruktsioonide eelprojekt seletuskirjaga.[3]
Esitada tuleb ka kasutatud normdokumentide ja arvutusprogrammide loetelu. See hõlbustab vajalike muudatuste tegemist projekti hilisemates staadiumites juhul, kui normdokumente muudetakse.[3]