E-õpik ehk digiõpik on digitaalne õppematerjal: õpik, töövihik ja vihik ühes. See on keskkond, mis pakub uusi teadmisi juba õpitu kohta, võimalust uurida rohkem ja süvitsi, täita ülesandeid, saada tagasisidet ja iseseisvalt edasi õppida. [1]

Vaatamata e-õpiku laialdasele kasutamisele pole e-õpikul veel selget ja üldtunnustatud definitsiooni. Võrreldes trükitud õpikutega, millele on Haridus- ja teadusministeerium sätestanud nõuded, pole kuskil kirjas, mida oodatakse e-õpikult või mis üldse on e-õpik. [2] Puudub ka selgelt määratud e-õpiku formaat.

E-õpikute võimalused muuda

See on keskkond, mis pakub uusi teadmisi juba õpitu kohta, võimalust uurida rohkem ja süvitsi, täita ülesandeid, saada tagasisidet ja iseseisvalt edasi õppida. Võrreldes paberõpikutega saab digiõpikutes luua õppeainete, teemade, klasside ja kursuste vahel paremaid ja vahetumaid seoseid. Tänu digiõpikutele on õpilase koolikott kergem, kuna edaspidi piisab kõikide õpikute kasutamiseks vaid ühest nutiseadmest. [3] E-õpikutel on palju eeliseid. Need aitavad vähendada kulusid, aitavad lihtsustada (üli)õpilaste arengu jälgimist, ja neid saab vajadusel lihtsamalt ja odavamalt uuendada. Avatud lähtekoodiga e-õpikud võimaldavad tasuta luua algõppeainete õpikuid, ja annavad võimalust õpetajatele luua nende oma e-tekste klassiruumide jaoks. [4]

Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi järgi annavad e-õpikud järgmised eelised[3] :

  • Uued tasuta digiõpikud laiendavad õppematerjalide valikut. Õpikud on saadaval nii eesti kui ka vene keeles.
  • Digiõpikud loovad võimalused õppimiseks just sobival ajal ja kohas, kus parasjagu võimalik või vajalik.
  • Digiõpik kergendab ka koolikotti: lapsed ei pea enam raskeid õpikuid ja muid õppematerjale kaasas kandma.
  • Digiõpikud ei ole staatilised – neid täiendavad pidevalt nii õpilased kui ka õpetajad. Erinevalt paberõpikust saab digiõpikusse lisada märkmeid ja õpikut muul viisil isikupärastada.

E-õpikute kasutamine Eestis muuda

Tasuta digiõpikud on kõikidele põhikooliõpilastele kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.[5] Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kohaselt väljatöötatud Digipöörde programmi raames digiõppevara kasutamise soodustamiseks oli loodud digitaalse õppevara portaal E-koolikott. E-koolikott on digitaalse õppevara portaal, mis sisaldab õppematerjale lasteaedadele, koolidele ja kutsekoolidele. E-koolikott võimaldab õpetajatel rikastada ainetunde kaasaegsete õppematerjalidega, õpilastel iseseisvalt erinevate õppematerjalide toel õppida ning lapsevanematel vajadusel oma lapsi ise abistada. [6] Digiõpikud leiab e-koolikotist vastavalt Opiq keskkonnas ja Foxcademy keskkonnas. [5]

E-õpiku tulevik muuda

Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere on välja toonud tuleviku e-õpiku kolm mudelit:

  • planetaarne mudel – riigi poolt hankega tellitud minimaalne cc-mudel (creativ commons), tasulised ja cc-lisamaterjalid selle „gravitatsiooniväljas“;
  • Linuxi mudel – perioodiliselt uuenev, kirjastaja poolt kontrollitav tuum. Igaüks saab lisada oma materjale;
  • Lego mudel – tuum puudub, igaüks komplekteerib oma materjalidest oma õpiku.

Ideaalpilt oleks see, et viimase 20 aasta matemaatikaülesanded on repositooriumist võtta. Arvutiprogramm valib konkreetsele õpilasele sobivad ülesanded kokku. Mitte ainult õpetajal ei ole võimalus tuua täiendavaid ülesandeid e-õpikusse, vaid ka õpilasel.[2]

E-õpik ja COVID-19 eriolukord muuda

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. [7] E-õpikute platvormide areng Eestis võimaldas koroonaviiruse pärast tekkinud eriolukorra raames suhteliselt sujuvalt koolidele üle minna distantsõppele. E-koolikoti kasutamine tõusis koduõppe esimesel nädalal võrreldes varasema perioodiga kolm korda ja ulatus 12 000 külastuseni ööpäevas, millest kaks kolmandikku olid uued kasutajad. E-koolikotis olevatest materjalidest oli suurim kasutamise tõus gümnaasiumi õppematerjalide osas. [8]

Viited muuda

  1. "Haridus- ja teadusministeerium". 12.09.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.04.2020.
  2. 2,0 2,1 Madli Leikop (18. mai 2015). "Mis on e-õpik täna, mis tulevikus?". Haridusportaal Koolielu. Vaadatud 10.04.2020.
  3. 3,0 3,1 "Haridus- ja teadusministeerium". 12.09.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.04.2020.
  4. Creno, Cathryn (17 March 2014). "Online e-books replace heavy school textbooks". AZ Central. Retrieved 17 March 2014.
  5. 5,0 5,1 "Haridus- ja teadusministeerium". 12.09.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.04.2020.
  6. SA Innove. "Õppevara ja metoodikad". Vaadatud 10.04.2020.
  7. "Eriolukord Eestis". Vabariigi Valitsus. 12.03.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.09.2020. Vaadatud 10.04.2020.
  8. "E-õppe platvormide kasutajaskond kasvas kümnetes kordades". Postimees online. 20. märts 2020.