Dringis
Dringis on järv Leedus Ignalina rajoonis, Ignalinast ligi neli kilomeetrit loodes.
Dringis | |
---|---|
Dringis | |
Valgla maad | Leedu |
Sissevool | Švogina |
Väljavool | Švogina |
Pindala | 7,07 km² |
Pikkus | 4,44 km |
Laius | 3,9 km |
Keskmine sügavus | 8,4 m |
Suurim sügavus | 24 m |
Koordinaadid | 55° 22′ 11″ N, 26° 5′ 57″ E |
Järv on edela-kirde sihiline ja lookleva kaldajoonega. Kaldajoone pikkus on 29, 52 kilomeetrit, koos saartega aga 33,34 kilomeetrit. Järve lahtede nimed on Juodakampis, Stirniakampis, Giliakampis, Mikailakampis ja Karviakampis. Poolsaartest asuvad läänekaldal Ožių ragas, Pastirnaragis, Žydauskosios Kulalis, Kulalio ragelis; idakaldale jäävad Dringio ragas, Sūdaragis, lõunaossa aga Ilgaragis. Saari on järves seitse - Naršuskise saar pindalaga 1,83 ha, Alksnise saar pindalaga 0,9 ha ja nimetud saared pindaladega 1,41 ha, 1,27 ha, 1,16 ha, 0,73 ha ning 0,13 ha.
Dringis asub jääajal tekkinud nõos. Järve loode- ja kirdekaldad on kõrged, ülejäänud tasased ja kohati ka soostunud. Ida- lääne- ja loodekaldaid katavad männikud. Järve kallastel leidub arvukalt allikaid.[1]
Järve lõunaosast voolab välja Dringykštise järve suubuv Švogina jõgi. Kohati on maariba nende kahe järve vahel vaid 40 meetri laiune. Järve suubuvad põhjas Švogina jõgi ja Juodupė oja, idast Palaukinise oja. Lisaks suubuvad järve veel kaks oja. Dringise valgla on 149,7 km². Asulatest jäävad järve kaldale Vaišniūnai, Meironys ja Siūriai. Dringise ääres on ka kaks turismitalu, järve põhjakaldal asub laagriplats. Kaladest elab järves latikas.
Järve nimi seostub sõnadega drengti, mis tähistab niiskust, märga lund, dringti, mis tähistab joomist, drėgnas, mis tähistab joobnud olekut, või ka lätikeelse sõnaga driegnis, mis tähistab soist paika.[2]