Dolní Věstonice Venus

Dolní Věstonice Venus (tšehhi keeles Věstonická venuše) on alasti naisfiguuri kujutav keraamiline Venuse-kujuke, mis on dateeritud vahemikku 29 000 kuni 25 000 eKr (Gravette'i kultuur). Kuju leiti Brno linnast lõunas asuvast Dolní Věstonice paleoliitikumiaegsest leiukohast. Leiukoht asub Tšehhis Morava piirkonnas asuva 549 meetri kõrguse Děvíni mäe jalamil. See kujuke koos mõne teise lähedalasuvatest leiukohtadest leitud kujukesega on vanimad teadaolevad keraamikatooted maailmas. Kohalikust lössist valmistatud kujukesel on ka mõningaid jälgi savist. Kujul puuduvad jäljed pinna poleerimisest või pigmendi kasutamisest.[1]

Dolní Věstonice Venus

Kirjeldus muuda

Dolní Věstonice Venus on 111 millimeetri kõrgune ja selle laius kõige laiemast kohast mõõdetuna on 43 mm. Kuju on valmistatud suhteliselt madalal temperatuuril (500 °C - 800 °C) põletatud savist.[1] Kuju järgib teiste teadaolevate Venuse-kujukeste üldist morfoloogiat: erakordselt suured rinnad, kõht ja puusad (mis võivad olla sigivuse sümbolid) ning suhteliselt väike pea ja vähesel määral detaile ülejäänud kehal.

Morava piirkonnas asuvat Dolní Věstonice paleoliitikumiaegset leiukohta on süstemaatiliselt arheoloogiliselt uuritud alates 1924. aastast. Tööde algataja oli Tšehhi arheoloog ja geograaf Karel Absolon. Lisaks Venuse-kujukesele on Dolní Věstonicest leitud 2000 põletatud savist kuuli ja loomade kujukesi (karu, lõvi, mammut, hobune, rebane, ninasarvik ja öökull).

Kaheks osaks murdunud Venuse-kujuke avastati 1925. aasta 13. juulil tuhakihist. Kunagi Brno linnas Morava Muuseumis väljas olnud kuju on tänapäeval samas muuseumis suurema kaitse all ja avalikkusele harva nähtav. Kuju oli näitusel väljas 2006. aasta 11. oktoobrist kuni 2007. aasta 2. septembrini, mil Prahas asuvas Rahvusmuuseumis oli avatud näitus "Mammutikütid" (Lovci mamutů).[2][3][4] Seejärel oli kujuke uuesti väljas Brnos asuvas Morava Muuseumis, kus oli avatud Kesk-Euroopa eelajaloolist kunsti käsitlev näitus. 2009. aasta juunis viidi aga kuju tagasi hoidlasse.[5]

Veel aastakümneid hiljem on teadlased kujukest aegajalt uuesti uurinud. Näiteks tehti 2004. aastal kujust tomograafiline kujutis, millelt leiti kujukese pinnale põlenud umbes 7 kuni 15 aasta vanuse lapse sõrmejälg. Králík, Novotný ja Oliva (2002) ei pea tõenäoliseks, et enne põletamist kuju käes hoidnud laps oleks kuju valmistaja.[6]

Galerii muuda

Vaata ka muuda

Täiendav kirjandus muuda

  • National Geographic Society. "Wonders of the Ancient World; National Geographic Atlas of Archaeology". Deluxe ed. (lk 248): "Venus, Dolni Věstonice, 24,000 B.C." Osas pealkirjaga "The Potter's Art" (lk 246–253).

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Pamela B. Vandiver, Olga Soffer, Bohuslav Klima & Jiři Svoboda. "The Origins of Ceramic Technology at Dolni Věstonice, Czechoslovakia". Science, New Series, 246, nr 4933 (24.11.1989:1002-1008).
  2. Mammoth Hunters at the National Museum.
  3. Primal Bohemia. The Prague Post, 18.10.2006.
  4. Lovci mamutů.
  5. Venus of Dolní Věstonice and of Venus of Willendorf shown in Anthropos. Brno Now, 26.06.2009
  6. Miroslav Králík, Vladimír Novotný & Martin Oliva. "Fingerprint on the Venus of Dolní Věstonice I". Anthropologie, 40/2. Lk 107–113. Moravské zemské muzeum, Brno, 2002. ISSN 0323-1119.

Välislingid muuda

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Venus of Dolní Věstonice seisuga 06.05.2019.