Dioksaan
![]() |
See artikkel räägib 1,4-dioksaanist; on olemas ka 1,3-dioksaan ning 1,2-dioksaan |
1,4-dioksaan ehk dioksaan ehk 1,4-dioksütsükloheksaan ehk 1,4-dietüleendioksiid ehk dietüleendioksiid ehk dietüleeneeter on alitsükliline dieeter, heterotsükliline orgaaniline ühend.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/37/1-4-Dioxane.svg/220px-1-4-Dioxane.svg.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/1%2C4-dioxane-3D-vdW.png/220px-1%2C4-dioxane-3D-vdW.png)
Ta on 1,2-etaandiooli tsükliline ester. Tema keemiline valem on C4H8O2.
Füüsikalised omadused
muudaDioksaan on värvuseta vedelik. Keemistemperatuur erinevatel andmetel on 101,1 või 101,3 või 101,5 °C, sulamistemperatuur 11,8 °C.
Puhtal ainel on omapärane nõrk meeldiv, eetritaoline lõhn.
Ta seguneb täielikult veega ning enamiku teiste polaarsete vedelikega ning on piiratud segunemisega vähem polaarsete või mittepolaarsete vedelikega, nagu näiteks toluool.
Plahvatusohtlikkus
muudaDioksaan on süttiv vedelik. Ta kipub andma plahvatusohtlikke peroksiide.
Mõju inimese organismile ja looduskeskkonnale
muudaDioksaani aurud on nõrgalt mürgised. Dioksaanil on arvatavasti kantserogeenne toime.
Tema biodegradatsioon looduses on aeglane.
Saamine
muudaDioksaani saadakse peamiselt 1,2-etaandiooli ehk [[[etüleenglükool]]i kuumutamisel vähese koguse väävelhappega ja destilleerimisel.
Kasutamine
muudaKasutatakse lahustina keemilises sünteesis ning tsellulooseetrite ja tselluloosestrite (sealhulgas tselluloosatsetaadi ning looduslike ja sünteetiliste vaikude, samuti kautšuki ja rasvade, määrdeainete, lakkide, liimide, värvide ning muude ainete lahustamiseks.