De minimis

De minimis (ladina keeles "pisiasjadest" või "pisiasjadega"; sententsist de minimis non curat lex – "seadus ei tegele pisiasjadega") on juriidiline põhimõte autoriõiguses, mille kohaselt on kunstiteose kujutise kasutamine vaba (ei eelda autori luba ja tasu maksmist), kui see ei moodusta pildil põhimotiivi. Põhimotiivi tähendust tõlgendatakse eri riikide praktikas erinevalt, valdavalt pole tõlgendust seadustes täpsustatud ning mõiste sisustamine on jäetud kohtute hooleks. Üldjuhul eeldatakse, et de minimis-erand kehtib juhul, kui kunstiteos hõlmab foto pinnast vaid väikese osa, näiteks linnapanoraamide puhul, kus üksik hoone võib küll olla autoriõigusega kaitstud, kuid ei ole pildi kui terviku suhtes oluline ning selle kujutise niisugune kasutus tõenäoliselt ei riiva arhitekti kui autori huve.

De minimis-põhimõte on mitmes suhtes piiratud, näiteks kehtib see üksnes konkreetse kujutise kohta konkreetsel pildil. See tähendab, et kui algselt lubatava kasutusega pildilt eraldatakse ja suurendatakse kaitstud teose kujutis, ei ole selle kasutamine enam lubatav.^[1] Samuti ei pruugi tähendada millegi vähest tähtsust selle asumine tagaplaanil – näiteks juhul, kui keegi pildistab ennast skulptuuri taustal, millega koos pildil esinemine ongi foto kogu mõte – või väike osakaal pildi üldpinnast – näiteks väike maal suure tühja seina alumises nurgas võib moodustada foto visuaalse ja semantilise fookuse.

Eesti autoriõiguse seaduses on de minimis kasutusel paragrahvis 20¹, mis lubab üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvate teoste kujutiste loomist ja üldsusele suunamist, välja arvatud juhul, kui selline kasutus on otseselt ärilise eesmärgiga ja "selline teos moodustab kujutise põhimotiivi".^[2] Mõnevõrra selgitab selle tõlgendust Riigikohtu otsus 2005. aastal toimunud kohtuvaidluse asjus Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Päevalehe vahel, mille punktis 35 on öeldud: "...kujutise põhimotiiviks saab olla eelkõige teos, mis on fotol kujutatuga sellises tihedas seoses, et teose eemaldamisel kujutiselt kaotab kujutise kompositsioon oma mõtte. Põhimotiivina saab käsitada teost, mida on kasutatud teadlikult kujutise ühe osana, mistõttu omandab see kujutisel visuaalselt domineeriva tähenduse. Seejuures ei pruugi põhimotiivi määratlemisel osutuda määravaks teose suurus, võrreldes fotol kujutatud isikutega. Esmatähtis on just teose ja kujutise vahelise seose tajutavus." Kohtu otsusest selgub, et "põhimotiiv" ei tähista "mitte üksnes ruumilist ulatust, vaid ... ka kujutise kompositsiooni ning teose suhestust kujutisega". Ekslikuks nimetas Riigikohus kostja (Eesti Päevalehe) seisukohta, mille järgi "põhimotiiviks on see osa kujutisest, mis on seotud kujutise juures avaldatud artikli sisuga"; kohtu hinnangul tuleb teost hinnata "kujutise suhtes ning kujutisest väljapoole jäävad asjaolud (kujutise juures avaldatud artikkel) ei ole olulised".^[3]

Viited muuda

↑ https://lagen.nu/dom/nja/1981s313
↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005?leiaKehtiv
↑ Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-167-04^{[alaline kõdulink]} 2. märtsist 2005 (eesistuja P. Jerofejev, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa)

Välislingid muuda

Julie Cromer "Harry Potter and the Three-Second Crime: Are We Vanishing the De Minimis Defense from Copyright Law?" bepress Legal Series, 21. september 2005

[1] ttps://lagen.nu/dom/nja/1981s313

[2] ttps://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005?leiaKehtiv

[3] Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-167-04^{[alaline kõdulink]} 2. märtsist 2005 (eesistuja P. Jerofejev, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa)

[1]

[2]

[3]