Damokles

Damokles oli legendi järgi Sürakuusa türanni Dionysios I või Dionysios II soosik 4. sajandi esimesel poolel eKr. Cicero jutustab teoses "Tusculanae disputationes" (5, 61–62) anekdoodi Damoklese mõõgast. Pole kindel, kas Damokles on ajalooline isik.

Richard Westalli maal "Damoklese mõõk"

Teda kirjeldatakse õukondlasena, kes ei olnud oma eluga rahul. Ta kadestas türanni võimu ja rikkust ning tõstis oma meelitustes alati esile nende eeliseid. Dionysios otsustas seetõttu näitlikustada Damoklesele nüüdseks kõnekäänuks saanud Damoklese mõõga abil mööduvust, eelkõige oma positsiooni mööduvust. Valitseja kutsus Damoklese pidusöögile ning pakkus talle võimalust istuda kuningliku laua ääres. Enne laskis ta aga Damoklese koha kohale riputada suure mõõga, mida hoidis kinni üksnes hobusejõhv.

Kui Damokles märkas mõõka oma pea kohal, oli tal võimatu pakutud luksust nautida ning lõpuks palus ta võimalust mõnudest (ja nendega seotud ohust) loobuda. Damokles sai õppetunni, et rikkus ja edu ei kaitse ohtude eest.