Vikipeedia

Commodore International

Commodore International (tuntud kui Commodore) oli Jack Tramieli asutatud USA personaalarvutite ja elektroonikaettevõte. Commodore International (CI) ja tema tütarettevõte Commodore Business Machines (CBM) andsid 1970. ja 1980. aastatel personaalarvutite tööstuse arengusse märkimisväärse panuse. Commodore töötas välja maailmas enim müüdud lauaarvuti Commodore 64 (1982) ja turundas seda.[1] 1985. aasta juulis tõi ta müügile oma Amiga tootesarja arvuteid. Commodore oli maailma üks suuremaid personaalarvutite tootjaid, kui lõpetas 1983. aasta kvartali 49 miljoni dollarise tuluga.[2]

Commodore International Corporation
Tüüp börsiettevõte
Asutatud 1954, Toronto, Ontario, Kanada
Asutaja Jack Tramiel
Peakorter 1200 Wilson Drive West Chester, Pennsylvania, USA 19380
Võtmeisikud Jack Tramiel
Irving Gould (põhiinvestor ja president)
Valdkonnad arvutiriistvara, arvutitarkvara
Tooted Commodore PET
Commodore VIC-20
Commodore 64
Commodore 128
Amiga
Amiga CD32

Ajalugu muuda

Asutamine ja esimesed aastad muuda

 
Originaalne Commodore'i logo (1962–1984)
 
Commodore PR-100 programmeeritav kalkulaator

Ettevõtte, millest hiljem sai Commodore Business Machines, Inc., asutati 1954. aastal[3] Torontos. Selle asutas Poola-juudi päritolu Jack Tramiel, kellel oli õnnestunud Auschwitzis ellu jääda. Enne Commodore'i asutamist töötas ta New Yorgis taksojuhina, kus ta haldas väikest kirjutusmasinate remondi ettevõtet. Sel ajal sõlmis ta lepingu Tšehhoslovakkia ettevõttega, et toota nende disainitud kirjutusmasinaid Kanadas ning seejärel kolis Torontosse. Jaapanis toodetud masinate edu sundis, aga 1950. aastate lõpupoole enamus Põhja-Ameerika ettevõtteid selles valdkonnas uksed kinni panema. Selle tõttu otsustas Tramiel muuta valdkonda ning hakkama tootma mehaanilisi kalkulaatoreid.[4]

Commodore toodi New Yorgi börsile 1962. aastal nime Commodore International Limited all. Ajalugu kordus ning 1960. aastatel alustasid Jaapani ettevõtted mehaaniliste kalkulaatorite tootmist ja eksporti. Commodore'i põhiinvestor ja president Irving Gould soovitas Tramielil sõita Jaapanisse, et paremini aru saada, kuidas nendega konkureerida. Tagasi tuli Tramiel mõttega toota turule alles jõudvaid elektroonilisi kalkulaatoreid.

Mõned aastad oli Commodore'il tulukas ja populaarne kalkulaatorite bränd nii tavakasutajate, kui ka programmeeritavate ja teaduslike kalkulaatorite seas. Commodore'i kalkulaatoriosade tarnija Texas Instruments otsustas aga 1975. aastal ise turule siseneda ning hakkas müüma kalkulaatoreid odavama hinnaga, kui Commodore'ile nende osi. Integraalskeemide varu tagamiseks kasutas Tramiel Gouldi investeeritud lisaraha, et osta välja väiksemaid arvutikiipide tootjaid, sealhulgas rahalistes raskustes olev MOS Technology, Inc.[5]

1970ndatel tootis Commodore arvutilisaseadmeid ja olmeelektroonikat, näiteks Chessmate, mis oli 1978. aastal toodetud male mängimiseks mõeldud arvuti.

"Arvutid massidele, mitte klassidele" muuda

 
Commodore PET 2001 (1977)

Kui Chuck Peddle'ist sai Commodore peainsener, veenis ta Jack Tramieli, et kalkulaatoritel pole tulevikku ning nende asemel peaks keskenduma koduarvutitele. Peddle pakendas kokku oma monoplaatarvuti metallkesta koos klaviatuuriga (esialgu kalkulaatori ja hiljem QWERTY), monokromaatilise kuvariga ja kassetisalvestiga. Tulemuseks oli Commodore PET (Personal Electronic Transactor) ning selle müügi algusest 1977. aastal sai Commodore'ist arvutifirma.

Commodore tegi aasta varem ettevõttes struktuurimuudatusi, viis oma finantsjuhtimise peakontori Bahama saartele ja tootmise West Chesterisse Pennsylvania osariigis. 1980. alustas Commodore Euroopa turu jaoks mõeldud tootmist Braunschweigis.[6]

Kuigi Commodore'ist oli saanud maailma üks suuremaid arvutitootjaid, siis ta oli ta 1981. aasta keskpaigaks kaotanud suure osa oma äriedust kodumaal. Selle turuosakaal USAs oli alla 5% ning Commodore'i tooteid käsitleti harva arvutiajakirjades.[7][8] BYTE magazine süüdistas selles Commodore'i turundusstrateegia puudulikkust ning kergekäelist suhtumist hea tarkvara arendamisse.[9]

Commodore'i PET arvutid olid populaarsed koolides, kus hinnati nende tugevat konstruktsiooni ning võimekust lihtsalt jagada printereid ja andmekettaid. Kodus kasutajate jaoks aga jäid puudulikuks selle heli ja graafika. Selle olukorra parendamiseks oli loodud arvuti VIC-20. VIC-20 müüdi 299 dollari eest ning sellega kaasnes agressiivne reklaamikampaania esiotsas Star Treki näitlejaga William Shatneriga, kes küsis potentsiaalsetelt ostjatel "Miks osta lihtsalt videomäng?". See strateegia töötas ning VIC-20 oli esimene arvuti, mida müüdi rohkem kui 1 miljon ühikut. Kokku müüdi 2,5 miljonit arvutit.[10]

Commodore 64 muuda

 
Commodore 64 (1982)

1982. aastal tõi Commodore turule VIC-20 järeltulija Commodore 64. Hästi disainitud kiibistiku tõttu oli Commodore 64 (tihti lühendatud kui C64) oma aja jaoks märkimisväärne heli ja graafika. Ning kuigi see maksis 595 dollarit, peaaegu kaks korda rohkem kui VIC-20, siis oli see endiselt odavam kui muud 64-bitised arvutid. Varajast C64 reklaamiti kui "Sa ei saa paremat arvutit ka kahekordse hinnaga".[11]

Soovides tõsta Commodore'i turuosa veelgi otsustas Tramiel 1983. aastal drastiliselt langetada VIC-20 ja C64 hindasid. See alustas niinimetatud "koduarvutite sõda". Texas Instruments vastas TI-99/4A arvuti hindade alandamisega. Sõda viis arvutid välja spetsialiseeritud poodidest ning sellel ajal hakati neid müüma ka suurtes ketipoodides. Kui konflikt oli lõppenud oli Commodore müünud ligikaudu 22 miljonit C64, mis tegi sellest maailma enim müüdud arvuti.

1983. aasta Consumer Electronics Show'l (CES) vähendas Commodore C64 hinna 300 dollari peale ning mõned poed müüsid seda ka 199 dollari eest. Saabus ka aeg, kui C64 arvuteid müüdi sama palju kui ülejäänud arvuteid kokku.[12] Commodore'i strateegia oli kulutada 50% pingutustest alla 500 dollari turule, 30% 500–1000 dollari turule ning üle 20% üle 1000 dollari turule. Commodore'i vertikaalne integratsioon töötas ning VIC-20 ja C64 olid oma Atari konkurentidest 50 dollarit odavamad.[13] See viis selleni, et Commodore'i müügisumma 1983. aastaks ületas 1 miljardi dollarit ning 1984. aastal müüs Commodore peaaegu 3 korda rohkem arvuteid, kui Atari.[14][15]

Kuigi Commodore keskendus turu odavamale poolele, suutis see meelitada ka mitu profiilikat klienti. Commodore'i klientide hulgas olid näiteks Briti kuningakoda ja NASA Kennedy Kosmosekeskus, mis kasutas Commodore'i süsteemi, et töödelda dokumente, jälgida töötajaid ja seadmeid ning tagada mürgiste jäätmete turvaline käitlus.[16][17]

Tramiel lahkub; Amiga vs. ST muuda

Kuigi 1984. aasta alguses võrdles ajakiri Creative Computing Commodore'i "hästi relvastatud sõjalaevaga, mis valitseb mikrolaineid",[18] siis Commodore'i juhatus oli tugevasti mõjutatud hinnasõjast. Ettevõttesisese võimuvõitluse tõttu Gouldi ja Tramieli vahel astus viimane tagasi 1984. aasta jaanuaris ning teda asendas seni arvuti- või tarbijaturuga vähetuttav Marshall F. Smith.[19][20][21] Tramiel asutas uue ettevõtte Tramel Technology, kuhu palkas ka osa Commodore'i endisi insenere.

Ülejäänud Commodore'i juhtkond üritas tagada ettevõtte tulevikku ostes veebruaris 25 miljoni dollari eest väikse arvutitootja Amiga Corporation.[22]Amiga oli üritanud aastaid tuua müüki oma uue 32-bitise arvutiarhitektuuriga arvuti. Lõpuks õnnestus see Commodore'il 1985. aastal, uus arvuti maksis 1000–1300 dollarit. Tramiel, kelle 32-bitine disain oli samuti peaaegu valmis, ostis 1984. aasta juulis Atari Inc. tootmisosa ning suutis tuua turule oma konkureeriva arvuti Atari ST mõned kuud enne Commodore'i. Samuti oli tema arvuti odavam makstes ainult 800 dollarit.

Pärast seda, kui mitu Commodore'i juhti ja uurijat olid liitunud Tramieli uue ettevõttega Atari Corp., esitas Commodore nelja endise inseneri vastu hagi. Samal ajal leidis Tramiel aastast 1981 pärit lepingu, mille järgi Atari maksis Amigale arendamiseks vaja raha tingimusega, et Atari saab ühe aasta eksklusiivselt kasutada valmisdisaini mängukonsooli turundamiseks. Kohtuprotsessid kestsid mitu aastat, aga kumbki ettevõtte ei suutnud takistada teise arvutite turule toomist. Ning pika aja peale olid Amiga arvutid siiski edukamad.[23][24][25]

Häving muuda

Arvutidisainer Adam Osborne ütles 1981. aasta aprillis, et "mikroarvutite tööstus on täis õuduslugusid selle kohta, kuidas Commodore kohtleb oma edasimüüjaid ja kliente".[26] Üks Bostoni arvutipoe haldaja ütles, et kuigi Commodore on parim toode oma hinnaklassis, siis on liiga rahutu olla nende edasimüüja ja mitte teada, kuidas nad sinusse suhtuvad.[27] "[Commodore] pole kunagi suutnud väga häid suhteid arvutite edasimüüjatega ... arvutimüüjad on süüdistanud Commodore'i selles, et ta suhtub nendesse kui tarnija või konkurent..." kirjutas üks ajakirjanik p'rast Tramieli lahkumist.[28][29][30] Tarkvaraettevõtetel olid samuti probleemid Commodore'iga ning üks tarkvaraarendaja on öelnud, et "tegeleda Commodore'iga on nagu tegeleda Attilaga". 1987 aasta äriandmetöötluse konverentsil "Comdex" ajakirja InfoWorld korraldatud küsitlus leidis, et ükski arendaja ei planeeri kirjutada tarkvara Commodore'i platvormi jaoks. Konkureerides Amigaga tuli Commodore'ile ette probleem, et seda nähti kui odavate arvutite tootjat. Samuti ei pidanud Commodore sammu koos teiste arvutite tootjatega. Samal ajal, kui Commodore müüs Amiga 2000 ja Amiga 3000 arvuteid koos vastavalt Motorola 68000 ja Motorola 68030 protsessoritega oli Apple juba kasutamas oma arvutis Motorola 68040. Kuigi Amiga oli esialgu välja töötatud mängimiseks mõeldud arvutina, üritas Commodore rõhutada ka selle potentsiaalset kasutust professionaalsetes valdkondades. Samas selle võimas heli ja graafika polnud vajalik tollal populaarsust koguvate sõna- ja andmetöötlus tarkvarade jaoks. 1992. aastal tõi Commodore turule A600 arvuti. Antud arvuti eemaldas palju funktsionaalsus kaasaarvatud klaviatuuril eraldi numbriklahvid, kuid lisas näiteks IDE ühenduse. David Pleasance, Commodore UK haldusjuht kirjeldas A600 kui "täielik ja äärmine käkerdus". Samal aastal tõi Commodore turule Amiga 1200 ja Amiga 4000 arvutid. Nendega tuli kaasa uuendatud graafiline kiibistik AGA (Amiga Advanced Graphics Architecture), mis aga ei olnud valmis 3D-graafika nõudlikute mängude jaoks nagu Doom ja Wolfenstein 3D.

1993. aastal üritas Amiga naasta mängukonsooli turule Amiga CD32-ga, kuid ka see polnud ettevõtte päästmiseks piisavalt tulus. 1994. aastaks olid kasumlikud ainult Commodore'i harud Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Commodore'i pankrot kuulutati välja 29. aprillil 1994.

Viited muuda

  1. ↑ "The Commodore 64, that '80s computer icon, lives again". Vaadatud 10. mai 2020.
  2. ↑ "COMMODORE CORP reports earnings for Qtr to Dec 31". The New York Times. 15. veebruar 1984.
  3. ↑ "Commodore International B.V.: Private Company Information". Investing.businessweek.com. 17. september 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2008. Vaadatud 10. mai 2020.
  4. ↑ Sottek, T.C. (9. aprill 2012). "Commodore founder Jack Tramiel dies". The verge. Vaadatud 10. mail 2020.
  5. ↑ "Calculator maker integrates downwards". New Scientist. Kd 71, nr 1017. 9. september 1976. Lk 541. ISSN 0262-4079. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2015. Vaadatud 10. mai 2020.
  6. ↑ "Computer aus Zonenrandgebiet:: Commodore bald aus Braunschweig". computerwoche.de. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2015. Vaadatud 10. mai 2020.
  7. ↑ Hogan, Thom (31. august 1981). "From Zero to a Billion in Five Years". InfoWorld. Lk 6–7. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2017. Vaadatud 15. veebruar 2020.
  8. ↑ Hogan, Thom (14. september 1981). "State of Microcomputing / Some Horses Running Neck and Neck". Lk 10–12. Vaadatud 10. mai 2020.
  9. ↑ Dickerman, Harold (august 1982). "The Commodore 8032 Business System". BYTE. Lk 366. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2016. Vaadatud 10. mai 2020.
  10. ↑ Bagnall, Brian (2006). On the Edge: The Spectacular Rise and Fall of Commodore, Variant Press. Page 221. ISBN 0-9738649-0-7
  11. ↑ "Computer Commercial: Are You Keeping Up With Your Commodore (1983)(Commodore)(AU).mp4". Internet Archive. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2016. Vaadatud 10. mai 2020.
  12. ↑ Mitchell, Peter W. (6. september 1983). "A summer-CES report". Boston Phoenix. Lk 4. Vaadatud 10. jaanuar 2015.
  13. ↑ Mace, Scott (27. veebruar 1984). "Can Atari Bounce Back?". InfoWorld. Lk 100. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2017. Vaadatud 10. mai 2020.
  14. ↑ Leeman, Sheldon (mai 1984). "The Future of Commodore?". Ahoy!. Lk 44. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2016. Vaadatud 27. juuni 2014.
  15. ↑ Kleinfield, N. R. (22. detsember 1984). "Trading Up in Computer Gifts". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2015. Vaadatud 10. mai 2020.
  16. ↑ "News BRK" (PDF). The Transactor. Transactor Publishing. 5 (2): 6–14. 1984. Vaadatud 10. mai 2020.
  17. ↑ "News and New Products" (PDF). The Transactor. Canadian Micro Distributors. 4 (2): 4–9. 1983. Vaadatud 10. mai 2020.
  18. ↑ Anderson, John J. (märts 1984). "Commodore". Creative Computing. Lk 56. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2015. Vaadatud 10. mai 2020.
  19. ↑ Maher, Jimmy (28. juuli 2013). "A Computer for Every Home?". The Digital Antiquarian. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2014. Vaadatud 10. mai 2020.
  20. ↑ Herzog, Marty (jaanuar 1988). "Neil Harris". Comics Interview. Nr 54. Fictioneer Books. Lk 41–51.
  21. ↑ (1985). Jack Tramiel Interview YouTube'is
  22. ↑ David Needle. "Special Report" p.90 Personal Computing, (August 1985)
  23. ↑ Jay Miner
  24. ↑ "TOP SECRET: Confidential Atari-Amiga Agreement". Atari Historical Society. November 1981. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2012. Vaadatud 10. mai 2020.
  25. ↑ ""Confidential Atari-Amiga Agreement" and "Afterthoughts: The Atari 1600XL Rumor"". Archives.atarimuseum.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2009. Vaadatud 10. mai 2020.
  26. ↑ Osborne, Adam (13. aprill 1981). "The Portable Osborne". InfoWorld. Lk 42–43. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2015. Vaadatud 10. mai 2020.
  27. ↑ Wierzbicki, Barbara (5. detsember 1983). "Longevity of Commodore 64, VIC 20 questioned". InfoWorld. Lk 24. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2015. Vaadatud 10. mai 2015.
  28. ↑ "Commodore's Back On Line, And Amiga's The Reason". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2015.
  29. ↑ "The Great Amiga Reboot". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2015.
  30. ↑ "1987 Commodore ad in InfoWorld targeted at dealers". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. mai 2015.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Commodore_International&oldid=6481443"