Bretoonid

Bretoonid on Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel elav rahvas, kes põlvnevad 5.–6. saj sinna rännanud brittidest (või ka Suurbritanniast pärit keldid).[1]

Bretoonid rahvarõivastes

Bretoonidel on ajalooliselt olnud oma keel, mida nimetatakse bretooni keeleks. Tänapäeval Bretagne’i piirkonna u 3 mln elanikust räägib seda u 250 000 (1989. a-l 500 000). Neid, kes end bretoonideks nimetavad, on seejuures tunduvalt enam. Bretoonid on ajalooliselt tegelnud põllumajanduse ja kalapüügiga. Neid on sajandeid tuntud heade meremeestena. Tänapäeval töötab suur osa bretoone ka põllumajanduse ja kalastusega seotud tööstusettevõtetes. Palju bretoone on suundunud Prantsusmaa teise ossa või mõnda välisriiki (nt Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse). Bretagne on olnud Prantsusmaa üks usklikumaid piirkondi ning enamik bretoone on katoliiklased.

ViitedRedigeeri

  1. "Bretoonid". TEA Entsüklopeedia. 22. august 2019. Vaadatud 22. august 2019.