Bram Stoker

Bram Stoker (õieti Abraham Stoker; 8. november 1847, Clontarf Dublin – 20. aprill 1912, London) oli iiri kirjanik.

Bram Stoker
Sünniaeg	8. november 1847
Surmaaeg	20. aprill 1912 (64-aastaselt)
Amet	kirjanik, romaanikirjanik, kontoriametnik, teatrijuht
Töökoht	Lyceum Theatre
Koduleht	http://www.bramstoker.org
Autogramm

Ta kirjutas kokku 18 romaani, millest viis jutustavad üleloomulikest nähtustest.

Elulugu

Stokeri vanemad olid Abraham Stoker ja Charlotte Mathilda Blake Thornley Stoker. Abraham Stoker oli üks seitsmest lapsest. Nooruses põdes ta teadmatut haigust, mistõttu oli ta voodihaige seitsmenda eluaastani. Stokeril tervenes sellest haigusest täielikult.

1864. aastal astus Stoker Dublinis asuvasse Trinity College'isse, kus ta õppis matemaatikat. 1870. aastal lõpetas Stoker ülikooli kiitusega.

Pärast kooli lõpetamist asus Stoker tööle riigiteenistujana Dublini lossi, kus elas Briti kuninglik perekond oma visiitidel Iirimaale. Samal ajal töötas Stoker Dublin Evening Maili ajalehe jaoks, kuid ilma palgata. Peale kümmet aastat riigiteenistujana, lahkus Stoker ametist. 1870. aastatel pakkus Henry Irving Stokerile ametit teatrijuhina lütseumi teatris. Seda töökohta pidas ta peaaegu 30 aastat kuni Irvingu surmani aastal 1905. Tema töökohustused sisaldasid Irvingu eest kirjade kirjutamist (vahepeal isegi 50 kirja päevas) ja koos Irvinguga ülemaailmsetel tuuridel käimist.

Stoker abiellus näitlejannaks pürgiva Florence Balcombe'iga, kellega sündis neil 1879. aastal laps Irving Noel Thornley.

Stoker suri Londonis 20. aprillil 1912. Tema surma põhjusteks on pakutud südamerabandust, süüfilist või väsimust.

Seksuaalsus

Ehkki Bram Stoker on tuntud kui range konservatiiv, leidub viiteid, et Stokeril oli huvi samasooliste vastu. Näiteks ühes tema raamatus “Personal Reminiscences of Henry Irving” on paista, kuidas Bram Stokeril on huvi võimuga meeste vastu. Tema kõige kuulsamas gooti teoses “Dracula” on tõlgendatud, et inimeste jahtimine ja vereimemine on erootilise alatooniga. Kõige enam tundus Bram Stokeril olevat huvi kuulsa inglise näitleja Henry Irvingu vastu, kellel palgal töötas ta teatrijuhi ja mitteametlikult isikliku assistendi ning sekretärina.

Usk ja tõekspidamised

Bram Stoker oli protestant.

Stoker oli ka vandenõuteoreetik. 1910. aastal avaldatud raamatu “The Bisley Boy” viimane peatükk väidab, et kuninganna Elizabeth I oli tegelikult mees, kes riietus naisena. Stokeri väitel jäi tegelik kuninganna maal puhkusel olles haigeks ja suri kümneaastaselt. Kui Kuningas Henry VIII andis teada, et ta tuleb Elizabethi külastama, läks guvernant paanikasse ja jooksis Bisley linna Elizabethile asendust otsima. Ta ei suutnud leida tüdrukut, kes näeks välja nagu Elizabeth, ja pani tema riided hoopis poisile selga. Kui kuningas kohale jõudis, ei pannud ta kiirustades midagi tähele. Sellest ajast peale mängis suvaline poiss Bisleyst Elizabeth I ja terve Inglismaa sai petta.

Teoseid

• "The Primrose Path" (1875)
• "The Snake's Pass" (1890)
• "The Watter's Mou'" (1895)
• "The Shoulder of Shasta" (1895)
• "Dracula" (1897; eesti keeles "Dracula", tõlkinud Hans Luik; Tallinn: Kupar, 1993)
• "Miss Betty" (1898)
• "The Mystery of the Sea" (1902)
• "The Jewel of Seven Stars" (1903)
• "The Man" (ehk "The Gates of Life", 1905)
• "Lady Athlyne" (1908)
• "The Lady of the Shroud" (1909)
• "The Lair of the White Worm" (ehk "The Garden of Evil", 1911; eesti keeles "Valge Mao koobas", tõlkinud Liisa Pint; Tartu: Fantaasia, 2004)

Välislingid

• Bram Stoker Ulmekirjanduse BAASis