Bizeni tehnika (jaapani 備前焼 – Bizen-yaki) on Jaapanist pärit keraamikatehnika.

Bizeni tehnika

Tehnikat viljeletakse endises Bizeni provintsis tänapäeva Okayama prefektuuri kaguosas.

Tehnika muuda

Põlevasse nõusse lisatakse soolvees leotatud taimi (põhiliselt õlgi), mis keraamikapõletusahjus suurel temperatuuri esemetes tuhastuvad ja jätavad endast savi pinnale omapärase mustri.

Ajalugu muuda

 
Imbe, Bizeni

Kamakura perioodiga (11851333) kujunesid välja Jaapani varasemad keraamikakeskused (Bizen, Tamba, Echizen, Tokoname, Seto ja Shigaraki) ja algas Jaapani keraamika õitseaeg, mis kestab tänaseni.

Tähelepanu hakati pöörama esemete vormi ja pinnatekstuuri looduslähedusele. Nii loodi eeldused ka paljude uute tehnikate, kaasaarvatud Bizeni tehnika, tekkimiseks.

Alaliigid muuda

Bizeni tehnikas valmistatud keraamika jagatakse kuude rühma vastavalt põletustehnikatele ja põletusel ilmnevatele efektidele/vigadele. Nendeks on:

  • Hidasuki
  • Goma – puusöed kokkupuutes anuma pinnaga moodustavad kuumuse mõjul glasuurilaadse korra ja nõnda tekivad nõudele seesamiseemetega sarnanevad laigud.
  • Sangiri
  • Botamochi – nimi on tulnud punaselt riisikoogilt. Väikesem anum on asetatud suurema sisse nõnda, et osa pealispinnast on kaetud. Alad, mis jäävad avatuks põlevad täielikult, kuid alad, mis olid osaliselt kaetud, omandavad punaka värvuse.
  • Fuseyaki – keraamilised anumad põletatakse avaus allpool. See takistab tuhal nõude sisepinnale laike moodustamast, mis on mõnede nõuliikide puhul soovimatu.
  • Ao bizen – süsinikurikka põletuskeskkonna tõttu omandavad esemed tumesinaka tooni.

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

  • Jaapani Käsitööfoorum. Japanise crafts: A Complete Guide to Today's Traditional Handmade Objects, Diane Durstoni eessõnaga. ISBN 4-7700-2734-6