Ava peamenüü

Benedetto Antelami

Itaalia kunstnik
Benedetto Antelami "Ristiltvõtmine", 1178
Parma baptisteerium, 1196–1270
Püha Andrease märtrisurm. Vercelli Sant'Andrea kiriku keskportaali tümpanon
Fidenza toomkiriku sambakandja

Benedetto Antelami (sündinud ca 1150, surnud ca 1230 Parmas[1]) on itaalia arhitekt ja skulptor. Tema looming loetakse romaanika perioodi kuuluvaks ja teda ennast peetakse oma aja väljapaistvamaks skulptoriks.

EluloolistRedigeeri

Antelami elust on vähe teada, samuti sellest, kus ta omandas meisterlikkuse kiviraidkunstis ja ehituses. Arvatakse, et ta oli pärit Lombardiast, Val d'Intelvist. Vähemalt ühe ajaloolase väitel järgib tema skulptuurilooming Põhja-Itaalia traditsiooni. Provence'i skulptuurikoolkonnale omased jooned tema loomingus lubavad oletada, et ta tegi õpipoisiaastad Arlesi Saint-Trophime'i kiriku ehitusel Prantsusmaal[2]. On arvatud ka, et ta kuulus ehitajate gildi magistri Antelami, mis tegutses Como järve piirkonnas Põhja-Itaalias[1].

LoomingRedigeeri

Üks varaseim tema signeeritud töödest on marmorist skulptuurreljeef "Ristiltvõtmine" (1178) Parma toomkiriku transepti parempoolses osas. Reljeefil on raidkiri ANTELAMI DICTUS SCULPTOR FUIT HIC BENEDICTUS. Aastail 1188–1218 töötas Antelami Parma lähedal asuva Borgo San Donnino kiriku (nüüd Fidenza) juures[3].

1196. aastal hakkas Benedetto Antelami looma Parma baptisteeriumi skulptuure, ka ehitis ise oli tema kavandatud. Aastail 1196–1214 lõi ta kolme portaali tümpanonid. Hoone väliskülje dekooris esinevad mitmed piibli- aga ka apokrüüfilised süžeed, näiteks Viimne kohtupäev, Barlaami legend ja Kuningate kummardamine, siseruumis on Põgenemine Egiptusse, Jeesuse esitamine templis ja Taavet harfi mängimas[4]. Tema loodud on ka kõrgreljeefsed figuraalsed kompositsioonid, mis kujutavad allegooriliselt kalendrikuid ja aastaaegu[3]. Parma baptisteerium valmis lõplikult 1270.

Antelami viimaseks tööks peetakse Vercelli Sant’Andrea kiriku skulptuurdekoori, samuti (vähemalt osaliselt) kiriku enda kavandit ja ehitust. Kiriku kavatis ühendab Toskaana romaanika omapära ja gootipärased jooned, nagu tugikaared, roidvõlvid ja roosaknad[1].

StiilRedigeeri

Antelami stiilis on mõjutusi antiigist ja bütsantsi kunstist. Reljeefide peen ja sujuva joonega voldikäsitlus reedab, et kunstnik oli näinud ja uurinud antiikskulptuure, mis tol ajal Itaalias nagu tänapäevalgi olid kuskil nähtaval. Rõivavoldistiku jooned lisavad muidu staatilistele kompositsioonidele teatava liikuvuse aktsendi. Kujude proportsioonid pole alati loomulikud, käed ja pead võivad näida suuremana ja robustsena, aga harmoonilises kompositsioonis annab see sageli juurde vaid väärtust lisava maise elemendi.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri