Basuutomaa
Basuutomaa oli Suurbritannia koloonia, mis rajati 1884. aastal, kui Kapimaa koloonia ei saanud territooriumi haldamisega hakkama. Koloonia jagunes seitsmeks administratiivseks piirkonnaks: Berea, Leribe, Maseru, Mohales Hoek, Mafeteng, Qacha's Nek ja Quthing.
|
Basuutomaa 1884–1966 | |||||
 | |||||
| Valitsusvorm | Koloonia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Briti impeeriumi koloonia | ||||
| Komisjonär |
Marshal James Clarke (1884–1894, esimene) Alexander Falconer Giles (1961–1965, viimane) | ||||
| Pealinn | Maseru | ||||
| Religioon | Kristlus, traditsionaalsed Aafrika usundid | ||||
| Pindala | 30 355 km² | ||||
| Rahvaarv | 348 848 (1904) | ||||
| Riigikeeled | Inglise | ||||
| Peamised keeled | Sotho | ||||
| Rahaühik | Suurbritannia naelsterling | ||||
| |||||
.svg)
.svg){kind=small}
Basuutomaa iseseisvus 4. oktoobril 1966 ja nimetati Lesotho kuningriigiks.
Ajalugu muuda
Aastatel 1856-1868 oli Basuuto kaasatud konflikti Oranje Vaba Riigiga. Kuningas Moshoeshoe I lootis saada brittidelt kaitset. Ta kirjutas 29. augustil 1865 kirja Sir Philip Edmond Wodehouse'ile, kes oli Kapimaa koloonia kuberner.
„Ma annan enda ning oma riigi tema majesteedi valitsuse kontrolli alla teatud tingimustel, mille osas võime, teie kõrgeausus ja mina, jõuda kokkuleppele õige pea.“
Juulis 1866, viidates eelnevatele kirjadele, kirjutas Basuuto pealik:
„Kõik mis ma teie kätesse eelmisel aastal andsin...,jäävad endiselt teile. Ma jään tema majesteedi alandlikuks teenijaks.“
Lõpuks sai kuberner jaanuaris 1868 dokumendi, mille oli 9. detsembril 1867 allkirjastanud koloniaalsekretär ning millega anti luba liita Basuutomaa Nataliga (mitte Kapimaaga nagu Wodehouse oli soovinud). 12. märtsil 1868 anti teada, et basuutod on saanud Briti alamateks ning Basuutomaa Briti territooriumiks. Basuutomaa ei liidetud Nataliga, vaid anti Lõuna-Aafrika kõrge komisjonäri hallata.
Kolm aastat hiljem liideti Basuutomaa Hea Lootuse Neeme parlamendi otsusega siiski Kapimaa kolooniaga; otsus kinnitati 3. novembril 1871. Kuna Kapimaaga liitumine polnud rahva seas populaarne, sai Basuutomaast 1884. aastal eraldi koloniaalala, mis oli kohaliku kõrge komisjonäri kaudu otseses kuninganna (ning Briti seadusandliku ja täidesaatva võimu) alluvuses.