Balinti grupp
Balinti grupp on professionaalse arengu grupitöö meetod, mis on suunatud inimkontaktil põhinevate ametite spetsialistidele (arstid-õed, õpetajad-koolitajad, sotsiaaltöötajad, juristid jne).
Balinti gruppide eesmärk on luua turvaline keskkond, kus osalejad saaksid avameelselt vaadelda oma töös ette tulnud keerukaid suhteolukordi klientide või hoolealustega, mis töötegemist on raskendanud. See protsess aitab inimestega töötavatel spetsialistidel paremini mõista omaenda emotsionaalseid reaktsioone ja parandada suhtlust hoolealuste või klientidega. Samuti arendab see empaatiat ning aitab mõista ja aktsepteerida hoolealuseid või kliente ka olukorras, kus nende käitumine tundub ebaadekvaatne.
Tänu suhete paranemisele hoolealuste või klientidega on töö tulemuslikum ning väheneb spetsialistide läbipõlemise ja kaastundeväsimuse risk.[1] Oluline on tähele panna, et kuigi Balinti grupp mõjub osalejatele tihti teraapiliselt, ei ole see töö põhiliseks eesmärgiks. Peamiseks sihiks on osalejate psüühilise vastupidavuse ja paindlikkuse arendamine, mis võimaldab neil klientide või hoolealuste jaoks luua turvalise ja stabiilse psüühilise keskkonna.
Meetod oli algselt suunatud perearstidele, kuid võeti kiiresti kasutusele ka teistes valdkondades.
Kuna tegemist on täiendõppe meetodiga, on selles osalemiseks vajalik vähemalt mõningane erialane töökogemus.
Meetodi kirjeldus muuda
Oma ülesehituselt on Balinti grupi struktuur püsinud küllaltki stabiilne, kuid enam kui 70 kasutuseloleku aasta jooksul on sellest tekkinud ka teatavaid variatsioone. Oma rolli on siin mänginud meetodi levik üle maailma ja erinevatesse valdkondadesse. Laias laastus võib aga välja tuua alljärgnevad põhimõtted.
Gruppi kuulub kuus kuni kümme liiget ja üks või kaks vajaliku ettevalmistusega juhendajat, kes istuvad ringis toolidel. Üks sessioon kestab kahest kolme tunnini ja samad osalejad kohtuvad regulaarselt mõnenädalase vahega mitme kuu jooksul, vahel ka ilma konkreetse lõpptähtajata. Oluliseks eelduseks on grupis toimuva konfidentsiaalsena pidamine.
Kuigi osalejad võivad koos üles kerkivate emotsioonidega väljendada seoseid ka isiklikumat laadi kogemuste kohta, on grupis üheks peamiseks põhimõtteks keskendumine tööalastele probleemidele.
Juhendaja toetab protsessi, suunab arutelu ja aitab luua turvalise keskkonna, kus grupi liikmed saavad avameelselt jagada oma mõtteid ja tundeid. Juhendaja ei anna otsest lahendust ega diagnoosi, vaid suunab rühma emotsionaalset refleksiooni ja sügavamat arusaamist.
Grupitöö etapid muuda
Sissejuhatus muuda
Balinti grupi kohtumine alguses teeb läbiviija lühikese sissejuhatuse, meenutades grupi reegleid ja protseduure ning selgitades, kuidas töö sessiooni ajal toimub.
Juhtumi tutvustus muuda
Üks grupi liikmetest jagab teiste osalejatega mõnd tema töös esinenud keerulist olukorda, millele ta pole enda jaoks rahuldavat lahendust leidnud. See juhtum võib hõlmata nii töös ette tulnud suhtlusprobleeme kui muud.
Täpsustavad küsimused muuda
Juhtumi esitamise järel võivad osalejad küsida täpsustavaid küsimusi või jagada, kuidas juhtum neid puudutas ja milliseid emotsioone tekitas. Tegemist on variatsiooniga, mida kõikides Balinti gruppides ei rakendata.
Reaktsioonide jagamine ja analüüs muuda
Seejärel jätkub grupi arutelu, kus püütakse sügavamalt mõista juhtumi taustal olevaid dünaamikaid. Arutatakse nii kliendi/hoolealuse kui ka probleemolukorda tutvustava osaleja enda emotsionaalseid reaktsioone ning püütakse mõista, kuidas need mõjutavad suhtlust ja töö eesmärgi saavutamist. Osas Balinti gruppidest juhtumi esitaja alguses sellest etapist osa ei võta, vaid kuulab arutelu pealt ja ühineb teistega taas alles töö lõpupoole.
Settinud mõtete ja vahepealsete arengute jagamine muuda
See etapp leiab aset alles mõni nädal hiljem, kui grupp taas kohtub. Uue kohtumise alguses saavad eelmisel korral arutatud teema osas veelkord sõna nii olukorra arutamisele toonud osaleja kui ka teised grupi liikmed. Neil on võimalik jagada, kuhu nende esitatud probleemiga seotud mõtted ja tunded pärast arutelu on arenenud ja kas nad on märganud mingeid muutusi oma töödünaamikas.
Ajalugu muuda
Balinti gruppidele panid 1949. aastal Londonis Tavistocki Instituudis alguse Ungari psühhiaater ja psühhoanalüütik Michael Balint ja tema abikaasa, sotsiaaltöötaja ja samuti psühhoanalüütik Enid Balint. Nad oli huvitatud, kuidas arstide ja teiste tervishoiutöötajate isiksus ja emotsionaalne elu mõjutab nende võimet patsientidele adekvaatselt reageerida.
Grupi kokkukutsumiseni viis Michael Balinti tõdemus, et vaatamata korduvatele konsultatsioonidele, uuringutele ja ravile ei õnnestunud märkimisväärse hulga patsientide vaevuseid leevendada. Juba 1920. aastatel tegeles Balint psühhosomaatiliste vaevuste all kannatavate patsientidega. Sellest koorus välja järeldus, et sama oluline kui ravi füsioloogiline aspekt, on ka arsti ja visiidi psühholoogiline mõju patsiendile.[2][3]
Balintid märkasid, et arstid kogevad töös patsientidega tihti emotsionaalseid väljakutseid ja pingutusi, kuid puudus struktureeritud viis nende kogemuste jagamiseks ja mõistmiseks. Seetõttu hakkasid nad korraldama rühmaseansse, kus arstid saaksid koos käia ja jagada oma kogemusi ning patsientidega suhtlemisel tekkinud emotsionaalseid reaktsioone. Selle üheks aluseks oli sotisaalvaldkonnast välja kasvanud juhtumianalüüsi meetod.
1957. aastal valmis Michael Balintil ka kokkuvõttev teos "Arst, tema patsient ja haigus".[4]
Tänu Enid Balinti sotsiaaltöötaja taustale levis meetod kiiresti ka sellesse valdkonda ja sealt edasi haridustöötajate ja teiste inimkontaktil põhinevate ametite hulgas.
Edasiarendused muuda
Meetodit on viimase enam kui 70 aasta jooksul erinevates suundades edasi arendatud.
Tööalase tegevuse analüüsi rühm muuda
Haridusvaldkonna eripärast lähtuvalt on grupitööd edasi arendatud Prantusmaal Claudine Blanchard-Laville'i eestvedamisel.[5] Edasiarendatud meetod kannab nime tööalase tegevuse analüüsi rühm (pr. k. groupe de l'analyse des pratiques professionnelles).
Õpetajatöö oluliseks eelduseks on turvalise, n-ö konteiniva (ingl. k. containing) ruumi loomine, kus õpetaja suudab klassi jaoks tekitada vastupidava psüühilise "kesta". Olulist rolli mängib ka, kuidas õpetaja suhestub emotsionaalsel tasandil õpetatava ainega ja teadmiste jagamisega.[6] Analüüsi grupid aitavadki nende kahe teemaga sügavuti tegeleda.
Tööalase tegevuse analüüsi grupp on sisuliselt algse Balinti grupi metoodikaga küllaltki sarnane. Oluliseks põhimõtteks on siinjuures, et rühmatöö käigus ei jagata hinnanguid ega nõuandeid, samuti ei tehta märkmeid. Fookus on püüda aidata oma probleemolukorra gruppi toonud osalejal läbielatut mõista tema isiklikust subjektiivsest vaatenurgast.
Pariisi 10. Nanterre'i Ülikooli haridusteaduste osakond on sealjuures üheks selle arendamise keskuseks. Seal õpetatakse välja ka grupijuhte.[7]
Balinti grupid Eestis muuda
Eestis on viimase kümnekonna aasta jooksul korraldatud Balinti gruppe arstiteaduse üliõpilastele Tartu Ülikoolis ja arstide täiendõppe raames.[8]
Eesti keeles muuda
Välisviited muuda
Viited muuda
- ↑ Benson, J., Margraith, K. (2005) Compassion fatigue and burnout: The role of Balint groups. Australian Family Physician, 34(6)
- ↑ Balint, M. (1926). On the psychotherapies for the general practitioner. Terapia (Budapest).
- ↑ Balint, M.(1926). Psychotherapy and psychogenesis of physical symptoms. Gyogyaszat 66: 310
- ↑ Balint, M. (1957). The doctor, his patient and the illness. International Universities Press.
- ↑ "Claudine Blanchard-Laville, professeur émérite de sciences de l'éducation à l'université". Claudine Blanchard-Laville (prantsuse). Vaadatud 28. veebruaril 2024.
- ↑ Blanchard-Laville, C. (2001). Les enseignants : entre plaisir et souffrance. Paris : PUF.
- ↑ "Clinique de la formation". formations.parisnanterre.fr (prantsuse). 2. veebruar 2024. Vaadatud 28. veebruaril 2024.
- ↑ "Balint-grupp arstidele". Tartu Ülikool. 16. märts 2022. Vaadatud 28. veebruaril 2024.