Automaatreguleerimine
Automaatreguleerimine on automaatjuhtimine, mille puhul füüsikalis-tehnoloogiliste protsesside parameetreid hoitakse automaatregulaatori (kontrolleri) abil jäävatena (stabiliseeriv reguleerimine) või muudetakse selle abil soovitud viisil (programm- ja järgivreguleerimine).[1] Lihtsaim, ühekontuuriline automaatreguleerimissüsteem koosneb reguleerimisobjektist (nt elektriahjust, turbiinist, segistist vms seadmest koos reguleerimisseadisega) ja automaatregulaatorist. Viimane saab mõõteseadme kaudu objektist teateid reguleeritava suuruse tegeliku väärtuse kohta, võrdleb seda nõutava väärtusega (seadeväärtusega) ja väljastab täiturseadme kaudu juhttoime, mis reguleerimisseadise (ventiili, klapi vm) abil muudab objekti töörežiimi (kas juurdeantavat energiat või aine hulka muutes) selliseks, et reguleeritava suuruse tegeliku väärtuse erinevus nõutavast väärtusest (seadeväärtusest) on võimalikult väike.[2]
Automaatreguleerimine võib olla pidev, katkev ehk diskreetne (positsioon- ja impulssreguleerimine) või numbriline (digitaalne).[1] Numbrilise automaatreguleerimise korral töödeldakse mõõtesignaale ja moodustatakse juhttoimeid digitaallülituste, mikroprotsessori, mikro- või miniarvuti (juhtimisarvuti) abil.[2]
Keerulisemad automaatreguleerimissüsteemid on mitmekontuurilised, sisaldavad mitut täiturseadet ja mitut regulaatorit (või viimaste asemel üht või mitut juhtarvutit) ning juhivad kooskõlastatult paljude reguleeritavate suurustega ja mitmest agregaadist koosnevaid komplekse. [2]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Eesti maaelu entsüklopeedia (A–K), 2008. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Automaatreguleerimine. Eesti Nõokogude Entsüklopeedia, kd 1. Tallinn; Kirjastus Valgus 1985 lk 405