Autoalarm
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Autoalarm on sõidukile paigaldatud elektrooniline seade, mis on ette nähtud sõiduki kaitsmiseks. Autoalarmi põhieesmärk on tagada auto kaitse sissetungimise ja ärandamiskatse korral. Sõiduki volitamata puutumise või sinna sissetungi korral hoiatab alarm omanikku heli- ja/või valgussignaalide abil.
Sõltuvalt tüübist autoalarmi komplektis võivad olla elektrooniline plokk, puldid (open/close, indikaatoritega, LCD-ekraaniga), sireen, indikaator (valgusdiood), "VALET" nupp, šokk andur, liikumisandur, GPRS-moodul, salongivalve ultraheliandur, klaasipurustusandur, mootori käivitusmoodul, salongi ja mootori termoandurid.
Ajalugu muuda
Varasema versiooni autoalarmi kasutamiseks leiutati tundmatu vanglane Denverist aastas 1913.[1] Autos oli paigaldatud püss, mis tulistas kui keegi pööras starterit. Hiljem autoalarm ilmus aastas 1916.[2]
Varguskaitse muuda
Autoalarmi paigaldamine ei tähenda, et autot ei ole võimalik varastada, küll aga vähendab see oluliselt varaste huvi. Lisaks on võimalus autoalarmile lisada GPSi/GPRS-i moodul, mille abil on võimalik SMS-igaga autoalarmi käivitada ja kaardil oma autot leida.
Tüübid muuda
Eristada saab 3 põhilist autoalarmitüüpi:
- Klassikaline kaugjuhtimispuldiga autoalarm, ühe nupu vajutamisel ukselukud sulguvad ja auto läheb valve alla, teise nupu vajutamisel ukselukud avanevad ja auto tuleb valve alt välja. Autosse tungimise katsel rakendub helisireen.
- Lisapuldita autoalarm. See autoalarm ühendatakse originaalpuldiga, millega avatakse/sulgutakse ukseid ja auto läheb valve alla.
- Kahepoolse sidega autoalarm, komplektis on tavaliselt 2 pulti: üks klassikaline (open/close) ja üks erinevate indikaatoritega või ekraaniga. See pult võtab autolt vastu häiresignaali ja näitab, mis autoga toimub.
Kahepoolse sidega autoalarm muuda
Kahepoolne side – tähistab terminit kus autoalarmi ja alarmipuldi vahel toimub side kahes suunas. Autoomanik saab puldist saata autole käsklusi, lisaks auto saadab puldile teavet auto seisundi kohta. Kui alarm läheb häiresse, saadab alarmikeskus kohe info häire detekteerinud tsooni kohta alarmipuldile. LCD-puldilt on igal ajal võimalik vaadata auto seisundit, ka seda kas alarm sai ikka valvesse ja uksed lukku pandud. Kahepoolse side leviraadius ulatub olenevalt asukohast kuni 1000 meetrit.
Soovides autot puldist käivitada, on vajalik juurde paigaldada käivitusmoodul.
Turvaline autoalarm muuda
Turvalist ja elementaarsete mugavustoimingutega autoalarm [3]:
- muutuva koodiga juhtimispuldid, mis töötavad lubatud sagedusvahemikus 433,05–434,79 MHz
- salongiandurid
- salongianduri ajutine väljalülitamise võimalus (lapse või lemmiklooma autosse jätmiseks)
- uste, kapoti ja tagaluugi valve
- mootori (käigukasti/starteri/kütusepumba) blokeering
- vilkuv hoiatustuli
- alarmi häiremälu
- kesklukustuse juhtimine
- mugavustoimingu juhtimine (auto elektriliste akende ja katuseluugi automaatne sulgumine)
- PIN-koodiga alarmi väljalülitamise võimalus
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ ""Prisoner Devises Stolen Automobile Alarm"". Popular Mechanics (Hearst Magazines):509 (inglise keel). Aprill 1913. Vaadatud 29. aprill 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ ""New Automobile Alarm Calls for Help"". Popular Science (Bonnier Corporation): 753 (inglise keel). Mai 1916. Vaadatud 29. aprill 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2016. Vaadatud 29. aprillil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)