Auditikomitee

Auditikomitee on organisatsiooni kinnitatud struktuurorgan, mille ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas . Auditikomiteel on oluline roll ettevõtte raamatupidamise aastaaruande ülevaatamisel ja see tagab õiglase pildi ettevõtte tegevusest. Auditikomitee tegevuse alused on sätestatud audiitortegevuse seaduses.

Auditikomitee roll on järelevalve ja seire ning selle vastutuse täitmisel võib komisjon tugineda juhtkonnale, sõltumatule audiitorile ja kõigile nõuandjatele, keda komitee võib kaasata, kui selle usaldus on mõistlik. Auditikomitee peaks kaaluma, et juhtkond peaks tuvastama ja arutama olulisi raamatupidamise arvestuspõhimõtetteid, hinnanguid ja otsuseid.

Auditikomitee moodustamise kohustus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2014/56/EL artikli 39 lõike 1 järgi tagavad Euroopa Liidu liikmesriigid, et igal avaliku huvi organisatsioonil oleks moodustatud auditikomitee. Auditikomitee on eraldiseisev komitee või auditeeritava organisatsiooni haldus- või järelevalveorgani komitee. Auditikomitee liikmeskond peab omama pädevust vastavas valdkonnas, milles auditeeritav organisatsioon tegutseb. Auditikomitee esimehe määravad komitee liikmed või auditeeritava organisatsiooni järelevalveorgan ning esimees peab olema auditeeritavast organisatsioonist sõltumatu. Liikmesriigid võivad nõuda, et uus auditikomitee esimees valitakse igal aastal auditeeritava organisatsiooni aktsionäride või osanike üldkoosolekul.

Erandina võivad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2014/56/EL artikli 39 lõike 3 alusel otsustada, et järgmistel avaliku huvi organisatsioonidel ei ole kohustust moodustada auditikomiteed (erandid on lahti kirjutatud direktiivis 2014/56/EL):

• avaliku huvi organisatsioonid, mis on tütarettevõtted;
• avaliku huvi organisatsioonid, mis on eurofondid või alternatiivsed investeerimisfondid;
• avaliku huvi organisatsioonid, mille ainsaks äritegevuseks on tegutseda määratletud varaga tagatud väärtpaberite emitendina;
• krediidiasutused, mille aktsiad ei ole võetud kauplemi­sele ühegi liikmesriigi reguleeritud aktsiaturul ning mis on jätkuvalt või korduvalt emiteerinud ainult võlaväärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul, tingimusel et kõigi nende võlaväärtpaberite nominaalväärtus kokku jääb alla 100 000 000 euro ning et nad ei ole avaldanud emissiooniprospekti.

Eesti audiitortegevuse seaduse alusel on auditikomitee moodustamise kohustus äriühingutel, mille väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul. Auditkomiteed on kohustatud moodustama ka avaliku sektori ühingute enamusosalusega või valitseva mõju all olevatel ettevõtetel, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab järgnevaid näitajaid:

• müügitulu on vähemalt 14 000 000 eurot;
• varad bilansipäeva seisuga on kokku 7 000 000 eurot;
• keskmine töötajate arv on vähemalt 200 inimest;
• nõukogu liikmete arv on vähemalt 8 inimest.

Audiitortegevuse seaduse jõustumisega 2010. aastal muutus auditikomitee moodustamine kohustuslikuks avaliku huvi organisatsioonidele Eestis. Avaliku huvi organisatsioonid on:

• äriühingud, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul;
• krediidiasutused;
• kindlustusandjad;
• eraõiguslikud juriidilised isikud, mille aruandeaasta näitajad ületavad seaduses sätestatud piirmäärad ning avaliku sektori üksused või ühingud.

Auditikomitee moodustamine

Auditikomitee moodustamise aluseid reguleerib audiitortegevuse seaduse 2 ptk 2. jagu. Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi ettevõtte nõukogu või selle puudumisel ettevõtte kõrgeim juhtorgan. Ministeeriumi auditikomitee moodustab minister.

Liikmesus

Auditikomiteesse kuulub vähemalt kaks tegutseva valdkonna pädevat liiget, kellest vähemalt üks peab olema raamatupidamise või auditeerimise asjatundja. Auditikomitee liige peab tema valimiseks andma kirjaliku nõusoleku. Auditikomitee liige ei tohi olla:

• selle ettevõtte, mille tegevust komitee käsitleb, igapäevast tegevust juhtiv ja tehinguid tegema õigustatud isik;
• prokurist;
• siseaudiitor;
• audiitorkontrolli teostav isik.

Auditikomitee esimees ei tohi olla ettevõtte nõukogu esimees. Enamik auditikomitee liikmetest, nende hulgas auditikomitee esimees, peavad olema auditeeritavast üksusest sõltumatud, välja arvatud juhul, kui kõik auditikomitee liikmed on ühtlasi selle moodustanud organi liikmed.

Auditikomitee tegevused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit, artikkel 39 lõige 6 määrab kindlaks Euroopa Liidu liikmesriikide auditikomitee ülesanded. Need ülesanded on järgmised:

1. Auditikomitee on kohustatud teavitama auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorganit kohustusliku auditi tulemustest ning selgitama, kuidas kohustuslik audit aitas kaasa raamatupidamise aruandluse usaldusväärsusele ja milline oli auditikomitee roll selles protsessis.
2. Auditikomitee peab jälgima raamatupidamise aruandluse protsessi ning esitama soovitusi või ettepanekuid, et tagada selle usaldusväärsus.
3. Auditikomitee ülesanne on jälgida ettevõtte sisemist kvaliteedikontrolli ja riskijuhtimissüsteeme. Vajaduse tuleb jälgida ka sõltumatust rikkumata siseauditi tulemuslikkust, mis puudutab auditeeritava üksuse raamatupidamise aruandlust.
4. Auditikomitee peab jälgima aruandeaasta raamatupidamise aruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohustuslikku auditit ja eelkõige selle läbiviimist.
5. Auditikomitee on kohustatud kontrollima ja jälgima vandeaudiitorite või audiitorühingute sõltumatust ja auditeerimisteenuste osutamise asjakohasust.
6. Auditikomitee ülesanne on vastutada vandeaudiitori või audiitorühingu valiku menetluse eest.

Eesti audiitortegevuse seaduse § 98 kehtestab auditikomitee tegevuse alused. Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi; audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust teistele audiitortegevuse seaduse, ja kui see on asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 nõuetele. Auditikomitee kohustus on anda ettevõtte nõukogule või ministeeriumi ministrile ülevaade kohustusliku auditi tulemustest ja oma tööst. Audiitorettevõtja on kohustatud andma auditikomiteele ülevaate osutatud teenustest ja olulisematest tähelepanekutest ning esitama ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta.

Auditikomitee ülesanne on teha ettepanekuid järgmistes küsimustes:

• audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine;
• siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine;
• probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis;
• vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale.

Auditikomitee ajalugu

Verstapostid auditikomiteede arengus

• 1939 – New Yorgi börs (NYSE) kiitis heaks auditikomitee idee.
• 1972 – USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) soovitab kõigepealt riigiettevõtetel luua auditikomiteed, mis koosneksid välistest (juhtkonda mitte kuuluvatest) direktoritest.
• 1977 – NYSE võtab vastu noteerimise nõude, et auditikomiteed peaksid koosnema täielikult sõltumatutest direktoritest.
• 1988 – Ameerika atesteeritud raamatupidajate instituut (AICPA) annab välja auditistandardi SAS 61 "Suhtlus auditikomiteedega", mis on suunatud välisaudiitori, auditikomitee ja SEC-i aruandvate ettevõtete juhtkonna vahelisele teabevahetusele.
• 1999 – NYSE, NASD, AMEX, SEC ja AICPA viivad lõpule peamised reeglimuudatused, lähtudes sinise lindi komiteest ettevõtte auditikomitee tõhususe parandamiseks.
• 2002 – Sarbanes-Oxley seadus võeti vastu pärast korporatiivseid skandaale. See sisaldab auditikomiteede ja finantsekspertide avalikustamise nõudeid auditikomiteedele.