Atapaski keeled

Atapaski keeled on naa-dene keelkonda kuuluv Põhja-Ameerika indiaanikeelte rühm. See kõige suurema levikuga indiaani keelte rühm Põhja-Ameerikas. Atapaski keeli kõneldakse suurtel aladel Kanada loodeosas, Alaska lõunaosas, Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Californias ning USA lõunapiirkonnas.

Atapaski keelte geograafiline levila

Atapaski keelerühma kuulub enam kui 40 keelt ja dialekti. Tänapäeval kõneleb neid keeli kokku umbes 200 000 inimest. Kõige tuntumad ja suurima kõnelejate arvuga on lõunaatapaski keeled, kuhu kuuluvat navaho keelt kõneleb 150 000 inimest; navaho keel on ühtlasi kõige suurima kõnelejate arvuga indiaanikeel USA-s. Geograafiliselt on kõigi Põhja-Ameerika indiaani keelte seas suurima levialaga tšipevai keel, mis kuulub põhjaatapaski keelte hulka.

Atapaski keelerühm on saanud nime Alberta põhjaosas asuva Athabasca järve järgi, mille nimetus tuleneb kriikeelsest väljendist aðapaskāw ('[kus] taimed kasvavad üksteise järel'). Atapaski nime kasutas esimesena poliitik ja keeleteadlane Albert Gallatin 1826. aastal oma teoses "Classification of the languages of North America" ("Põhja-Ameerika keelte klassifikatsioon").

Klassifikatsioon muuda