Asenduspõhimõte

Asenduspõhimõte on üks seadusjärgse pärimise printsiipidest. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.[1]

Asenduspõhimõte

Asenduspõhimõte seadusjärgse pärimise printsiibina muuda

Põhimõtet rakendatakse juhul, kui seadusjärgselt pärima õigustatud sugulane on surnud. Sellisel juhul astuvad pärija asemele tema alanejad sugulased ja pärivad tema asemel pärandi osa mille oleks pärinud surnud sugulane (PärS § 13 lg 5[2] - esimese järjekorra puhul, mille põhimõtted kohalduvad ka pärimisel teises ja kolmandas järjekorras - vastavalt PärS § 14 lg-d 2 ja 3[3] ning PärS § 15 lg-d 2 ja 3[4] koos esimese järjekorra põhimõtetega). Järelikult kui isik on surnud enne pärandi avanemist, astuvad asenduspõhimõtte kohaselt tema asemele tema alanejad sugulased. Enne pärandi avanemist surnud pärija asemele astuvad alanejad pärivad selle osa, mille oleks pärinud nende üleneja, kui ta ei oleks surnud (tüvikonna põhimõte).

Näide muuda

Asenduspõhimõtet selgitab pildil olev skeem, kus on pärandajal kaks last, kellest üks on surnud. Kui mõlemad lapsed oleksid elus, siis päriksid nad mõlemad ½ pärandist. Kuna üks laps on surnud, siis asenduspõhimõtte kohaselt astub tema asemele surnud lapse laps (pärandaja lapselaps), kes pärib samuti ½ pärandist. Kui surnud lapsel oleks mitu last, siis päriksid nad kõik võrdsetes osadena lapse osapärandist (nt 2 lapselapse puhul mõlemad ¼ kogupärandist).

Viited muuda

  1. Pärimisseadus § 13 lg 5. - RT I, 10.03.2016, 16.
  2. "Pärimisseadus".
  3. "Pärimisseadus".
  4. "Pärimisseadus".