Arvutuspingeks nimetatakse tugevusõpetuses ohtlikus punktis tekkivat pinget. Teisisõnu on arvutuspinge suurim konstruktsioonielemendile mõjuv pinge.

Ehitustarindi vastupidavuse või masinaehituse detaili töökindluse tagamiseks peab olema tagatud teatav tugevusvaru. See tähendab, et arvutuspinged peavad olema piirpingetest palju väiksemad ning seetõttu tuleb alati piirpingeid σlim võrrelda arvutuspingetega σmax. Arvutusskeem ei vasta kunagi konkreetsele olukorrale, kuna paljudel kahjulikel teguritel (materjali ebaühtlus, sisepraod jne) on juhuslik iseloom, mida eelnevalt pole võimalik arvesse võtta. Ka koormised võivad kasvada varem ette nägemata põhjustel ning osutuda arutuslikest suuremaks. Seetõttu on võetud kasutusele varuteguri mõiste. Varutegur on konstruktsioonielemendi piirpinge ja arvutuspinge suhe, mida tähistatakse tähega k, harvemini S. . Konstruktsioonielemendi ohutuse tagamiseks peab varutegur olema tunduvalt suurem kui üks. Enamasti jääb varutegur vahemikku 1,5–3, kuid näiteks liftide puhul on varutegurid vahemikus 10–15.