Arutelu:Volitusdemokraatia

Delegeerimisel põhinevad hääletus- või demokraatiamudelid kindlasti üldisem termin kui valgdemokraatia, nt töörahva nõukogude süsteem oli ka delegeeriv, kuid see oli hierarhiline ning ei tekkinud dünaamilisi delegeerimisahelaid. Ka erakondade volikogud delegeerivad üldkogudele esindama volinikud, kuid see demokraatiamudel ei ole samade omadustega, mida kirjeldatakse 2000ndatel alguse saanud aruteludes liquid democracy teemal. Kuna delegeeriva demokraatiatüübi jaoks pole eesti keeles üldnime, siis võiks kaaluda hoopis selle nimetamist ühemõtteliselt volitusdemokraatiaks, sest delegeerimine on omasõnaga volitamine. --Märt Põder (arutelu) 4. detsember 2019, kell 13:34 (EET)

Nüüd ongi meil segadus, kas ja kui, siis mille poolest delegaadidemokraatia ja valgdemokraatia erinevad. Pariisi kommuun ja selle mudelist lähtuvad töörahva nõukogud olid kindlasti katsetused demokraatliku juhtimisega ja kasutasid delegeerimist, aga need pole samad, mis Bryan Fordi ettekujutus mitte-hierarhilisest delegaadidemokraatiast ega valgdemokraatia eksperimendid (vt professor Bart Cammaertsi selgitust lk 131 kogumikus "Respublika!"). Praegu topeldavad artiklid volitusdemokraatia ja valgdemokraatia sisust suurt osa, kusjuures viimase all on praegu toimetatud versioon algsest Pault lisatud sisust. Kui nende kahe demokraatiatüüpe kirjeldava kategooria omavahelised seosed on selgeks vaieldud, siis võiks ühest neist artiklitest suurema osa topeldatud sisust eemaldada. --Märt Põder (arutelu) 11. detsember 2019, kell 17:43 (EET)

Milleks on siia vaja valgdemokraatia osa? Piisab viitest all. Seda enam, et valgdemokraatia mõiste vastab rohkem juhitud demokraatia ideele (Vesi valgub gravitatsiooni jõu mõjul - hääleõigus valgub autoritaarse juhi tahte jõul) kui vaba ühiskonna volitusdemokraatiale. Samas on Bryan'i artikkel dubleeritud ka volitusdemokraatias, mis aga sinna mitte ei kuulu! Ja liberaalse demokraatiaga ei saa valgdemokraatiat kindlasti mitte siduda.