Arutelu:Vilnius
Linna nimi on eesti keeles ikka päris kindlasti "Vilnius", mitte "Wilno", mis on poolakeelne nimi. Andres 18:16, 20 Jun 2005 (UTC)
Nu selle kaardi juurde selline tekst ei kõlba kohe üldse mitte - Ahsoous 19:40, 20 Jun 2005 (UTC)
- Paljud eestlased ei tea, et Wilno (Vilniuse) rahvuslik kooslus... :
- 1915 - 1918 German occupation. Dates referring to German sources:
- pop. 139,000
- Poles - 54%
- Jews - 41 %
- Lithuanians - 1,6 %
- Nu ja siis - saksa keeles on linna nimi hoopis Wilna - Ahsoous 06:06, 21 Jun 2005 (UTC)
- Kui nad seda ei tea, eks siis saavad artiklist teada, kui see seal kirjas on. Andres 06:31, 21 Jun 2005 (UTC)
Ja muide eesti keeles võiks ikkagi kirjutada Vilniuse ülikool, Gediminase torn jne. mitte miskit poolakeelset teksti. Ahsoous 06:15, 21 Jun 2005 (UTC)
- Poola- ja (muidugi ka leedukeelsed) nimetused võivad ju ka olla, aga alustama peaks eesti keelest. Andres 06:32, 21 Jun 2005 (UTC)
- Muide arvan, et poolakeelseid nimetusi ei tohiks siin artiklis üldse kasutada (kui siis üksnes sissejuhatavas lauses linna nimekuju äramärkimiseks) - ja viimati lisatud teksti pärast on artikkel juba liiga tendentslikkuks muutunud... - Ahsoous 05:13, 22 Jun 2005 (UTC)
- Arvan, et poolakeelsed nimetused on paljudel juhtudel siiski omal kohal. Praegusel kujul on artikkel muidugi tendentslik, kuid seda saab kõrvaldada peamiselt lisandustega. Andres 05:33, 22 Jun 2005 (UTC)
- Niisama kommentaari mõttes: kuni 1930. aastateni oli Vilnius eesti keeles ka Wilno.
- Lihtsalt kommentaariks kommentaarile - vanas (!) kirjaviisis kasutati V-tähistamiseks saksa (!) keele W-tähte, aga selleks ajaks ei olnud veel eesti kirjakeel välja kujunenud (tegelt muidugi pole praegugi). - Ahsoous 14:49, 22 Jun 2005 (UTC)
Pühakud on ju Peetrus ja Paulus. Andres 11:51, 31 juuli 2005 (UTC)
- See Ahsoousi leedulaste-jumaldamine ajab öökima. Neutraalse Vikipeedia tegijad ei peaks nn. "Vilniuse" kuulumist Leedule iseenesestmõistetavaks pidama vaid peaksid seda käsitlema olude sunnil Leedu Vabariigile kuuluva poola linnana.
- Miks just 'poola'? Pigem poola-juudi. Mh Esimese ilmasõja eelsed kaardid-allikad räägivad selgelt, et Vilniuse ümber elasid valgevenelased; mis sest, et katoliku usku ja selgelt väljakujunemata etnilise identiteedita. - Urmas 14:10, 31 juuli 2005 (UTC)
samal ajal on Vilnius rahvuslikult koosseisult jätkuvalt poola-juudi linn
Millise aja kohta see käib? Minu meelest elavad Vilniuses praegu leedulased, poolakad (kes kipuvad olema poolastunud valgevenelased) ja venelased. Juudid on praktiliselt kadunud. Andres 14:46, 31 juuli 2005 (UTC)
Sain nüüd aru. Mineviku kohta tuleks rääkida minevikus. Andres 14:48, 31 juuli 2005 (UTC)
Minu meelest tuleks alles jätta ka kirikute poolakeelsed nimed. Andres 06:10, 1 august 2005 (UTC)
- Jah, need võib leedukeelsete järele lisada. - Urmas 11:21, 2 august 2005 (UTC)
Vana rahvaarv siia kuni vastava alajaotuse lisandumiseni: 541 600 (1.01.2003) -- Toomas 1. jaanuar 2008, kell 01:18 (UTC)
| pindala = 263
| elanikke = 542 782 (01.01.2007)
- Kas pindala on muutunud? Andres 18. september 2010, kell 11:34 (EEST)
Kogu linn ei ole pärandiobjekt. Vilniuse vanalinna kohta tuleb teha eraldi artikkel. Andres 16. veebruar 2011, kell 09:07 (EET)
Kas viimane muudatus vastab tõele? Alts 1. aprill 2011, kell 17:01 (EEST)
Vaja oleks täpsustada. Leedu Suurvürstiriigi pealinn enne Vilniust oli Trakai või Navahradak? Meie endi eestkeelse artikli alusel võib väita, et Navahradak. Samas artiklis "Vilnius" on toodud hoopis, et enne Vilniust oli Trakai. Selge, et Leedulased tahavad näha endise pealinnana Trakaid kuid vaidlused valgevenelastega on selles küsimuses üsna intensiivsed olnud. Ka meil oleks vaja võtta kindel seisukoht. Muidu on ühes meie artiklis pealinnaks Navahradak, teises aga Trakai. Vaja oleks kõrvaldada vastuolud.
Venekeelseis allikais on 19 sajandi alguse Vilniuse rahvuslik koosseis välja toodud. Ka meil oleks vaja seda üsna mõjusalt teha. Vähemalt samal tasemel kui see on Kaunase artikli korral tehtud.
"Esialgu ühendati see ala Valgevene NSV-ga, avati valgevenekeelsed koolid ja ajalehed." See vist ikka päris niimoodi ei olnud. Esialgu võis ju 1939. aasta septembris Vilniuse ühendamine Valgevene NSV-ga plaanis olla, kuid tegelikult nii kaugele ei jõutud. Stalin järgis hõivatud Poola ida-alade inkorporeerimisel N. Liitu siiski teatavaid formaalsusi. Ida-Poola alade annekteerimine N. Liitu ei toimunud kohe pärast nende vallutamist, vaid mõnevõrra hiljem. 22. oktoobril 1939 toimusid Lääne-Valgevene Rahvuskogu "valimised". Lääne-Valgevene Rahvuskogu tuli kokku Belostokis 28.-30. oktoobril 1939. Seal võeti vastu deklaratsioon Lääne-Valgevene astumise kohta Valgevene NSV koosseisu. 14. novembril 1939 Valgevene NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul võeti vastu otsus Lääne-Valgevene vastuvõtmise kohta Valgevene NSV koosseisu. Leedu ja Nõukogude Liidu vaheline vastastikuse abistamise leping (baaside leping) sõlmiti aga juba 10. oktoobril 1939. Vastavalt sellele lepingule lubas N. Liit Vilniuse koos ümberkaudsete aladega Leedule. Faktiliselt toimus selle ala üleandmine Leedul 27.-28. oktoobril 1939. Seega siis enne Lääne-Valgene inkorporeerimist N. Liitu. 90.191.119.98 27. mai 2012, kell 11:41 (EEST)
"Vahepealse viie nädala jooksul kuulus Vilnius Valgevene NSV haldusalasse. Linnas avati valgevenekeelsed koolid ja ajalehed. Kui Vilnius Leedule üle anti, hakkas Leedu valitsus valgevene kultuuri survestama." Ma olen sellest siin kommentaariumis juba kirjutanud. Nõukogude Liit ei jõudnud Vilniust Valgevene NSV koosseisu arvata. Okupeeritud Poola ida-alade inkorporeerimine võttis aega. Toimusid "valimised" ja "parlamendid" võtsid liitumisotsuseid vastu. Vilnius ei kuulunud 1939. aasta sügisel Valgevene NSV koosseisu. 90.191.119.98 24. juuni 2012, kell 20:44 (EEST)
"Holokausti käigus hukkus Vilniuse 265 tuhande inimese suurusest juudi kogukonnast 95%." Vilniuses ei elanud tol ajal üldse nii palju juute. Kogu Vilniuse elanikkond oli 1941. aastal 270000 inimest. 90.191.119.98 24. juuni 2012, kell 21:31 (EEST)
"Vahepealse viie nädala jooksul kuulus Vilnius Valgevene NSV haldusalasse." See ei olnud tegelikult niimoodi. Vilniuse piirkonda ei jõutud Valgevene NSV koosseisu (või haldusalasse lülitada). Venekeelseski vikipeedias on kirjutatud: "18 сентября 1939 года Вильно и окрестности заняла Красная Армия, однако в отличие от остальной польской территории город не был включён в состав БССР." 90.191.119.98 11. august 2012, kell 14:09 (EEST)
UNESCO maailmapärandi nimekirjas on ju ainult Vilniuse vanalinn ([1]), kas saab kategooriat panna kogu linnale?--Morel (arutelu) 21. august 2012, kell 23:26 (EEST)
- tuleb teha artikkel Vilniuse vanalinn ja siis lisada see kategooria. Seal kategoorias on siiski veel vigu, nt Kairo--Bioneer1 (arutelu) 22. august 2012, kell 14:27 (EEST)
elanikke = 523 050 (1. jaanuar 2012).90.191.119.98 24. märts 2013, kell 14:15 (EET)