Arutelu:Viimane pühapäev
Viimase kommentaari postitas Andres 6 aasta eest.
Siia ei tule linke. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 22:39 (EET)
Miks niisugune pealkiri, kui see eesti keeles on "Väsinud päike" ja "Päikesest rammestunud"?
- Algversiooni järgi. Kaveritest Vikipeediates üldjuhul ei tehta eraldi artikleid, kui neis on ainult sõnad mõõdukalt muudetud (nt uued sõnad on ligikaudselt tõlkelised, ehkki vahel oluliste erinevustega), muusika aga jääb praktiliselt samaks. Kui oluliselt on muudetud ka muusikat (ning kaver on tähelepanuväärne), siis tehakse eraldi artikleid sagedamini. Rangeid reegleid ei paista kusagil olevat ja meil ka mitte. Aga kui te arvate, et igast Lääne ja Vene heliloojate loost, mille teksti keegi on eesti keelde vigaselt ümber pannud, tuleks teha eraldi artikkel, siis jõudu. Ma küll ei kujuta ette, kes neid vorpida suudaks ja milles oleks asja mõte - luuletuste igast tõlkest ju ei tehta eri artiklit, need loetakse ikkagi sisuliselt samaks teoseks ja seal pole isegi samaks jäävat muusikalist komponenti. --85.253.64.147 13. jaanuar 2018, kell 04:52 (EET)
- Pole poole sõnagagi öelnud, et peaks eraldi artiklid olema. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 10:47 (EET)
Palun, tehke keegi ümbersuunamised, vabandust, ma enam ei jaksa. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 22:44 (EET)
- Jerzy Petersburski originaalloo pealkirja otsetõlge oleks "See on viimane pühapäev". Esimese lause järgi on see artikkel Petersburski loost. Võimalik, et sel juhul peaks pealkiri olema poola keeles? Artiklis märgitakse ära ka loo vene ja eestikeelsed versioonid. Aga kas originaalloo kaveri järgi peaks artiklit pealkirjastama? --VillaK (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 23:42 (EET)
- Just, kui sõna-sõnalt tõlkida, siis peaks olema "See on...". Sellepärast ma küsingi. Jah, kui pole mingit erilist põhjust teisiti teha, tuleks pealkirjastada originaali järgi. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 23:49 (EET)
- Antud juhul on koopula pealkirja toppimine asjatu, kui teksti vaatate (ligikaudu "Jäta mulle see viimane pühapäev..."). Enamasti on pealkiri teistesse keeltesse tõlgitud siiski ilma "selleta" ja ka eesti keeles pole seda siiani tehtud. (Tõsi, vene kaudu tõlgitud pealkirja on Eestis kasutatud rohkem kui otse poolast tõlgitut, ent esinevad mõlemad. "Päikesest rammestunud" ei ole laulu kohta Eestis peaaegu üldse pruugitud, kuid see on käibele läinud filmi nime tõlkena, mis on tegelikult grammatiliselt vigane - vene keeles on päike ise rammestunud, mitte ei väsita kedagi teist. Laulu pealkirja eestikeelne tõlge on vähemalt korrektne, kuid ka filmipealkirja tüüptõlge tuleb ära tuua, sest muidu pole arusaadav, millisest "samanimelisest" filmist on jutt. Muide, kolmest venekeelsest versioonist ühele annab August Pork tõlkevaste, mis ei ühildu nendega, mille mina muist allikaist leidnud olen - kust ta selle võttis, ei tea, kuid mingi alus pidi tal selleks nähtavasti olema.) Aga kui te tahate hakata omaenda uut tõlget leiutama ja juurutama, siis palun. Et lõbusam oleks, võiksite selle veel eriti poolkeelse teha, nt "Too on viimane pühapäev". --85.253.64.147 13. jaanuar 2018, kell 04:52 (EET)
- Laulu algpealkirjas on just to, mitte ta.
- Vastupidi, me ei taha tõlget leiutada, sellepärast ma küsisingi. Tekstist ei selgu, et laulu oleks pealkirja "Viimane pühapäev" all esitatud, ning tegu pole ka poolakeelse pealkirja tõlkega. Kui eestikeelses kirjanduses on käibel pealkiri "Viimane pühapäev", siis muidugi on see õigustatud. Pane siis viide ka juurde. Sellegipoolest oleks minu meelest originaalpealkiri parem, sest vaevalt saab öelda, et laul on eesti keeles tuntud just siinse pealkirja all.
- Sa ütled, et pealkirja "Päikesest rammestunud" pole selle laulu kohta kasutatud, aga tekstist jäi mulje, nagu oleks. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 10:38 (EET)
- Just, kui sõna-sõnalt tõlkida, siis peaks olema "See on...". Sellepärast ma küsingi. Jah, kui pole mingit erilist põhjust teisiti teha, tuleks pealkirjastada originaali järgi. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 23:49 (EET)
Pakun, et läti helilooja on Oskars Stroks. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 23:57 (EET)
- Teistes keeltes on jällegi kasutatud nimekuju Oskar Strock või ka Oskar Strok, Eestis välja antud plaatidel tavaliselt esimene. Ma ei tea, millist ta ise eelistas, kuid on võimalik, et rahvusvaheliselt kasutaski ta üht nimekuju ja Lätis teist. --85.253.64.147 13. jaanuar 2018, kell 04:52 (EET)
- Variante ongi mitu, artiklis mainitud plaatidel on ka erinevad nimekujud. Ka eesnimel on variant Oscar. Ma oletan, et see variantide paljusus tulebki sellest, et need on kõik erinevad viisid, kuidas seda nime mittelätipäraselt kirjutada. Ma pakungi, et artikkel tema kohta võiks olla lätipärase pealkirjaga. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 10:38 (EET)