Arutelu:Vaimufilosoofia

Viimase kommentaari postitas MastiBot 10 aasta eest teemas Katkine link 2.

Korrigeerisin termineid Oxfordi filosoofialeksikoni järgi. Kui Sa ei ole sealse terminoloogiaga nõus, siis võime kasutada rööbiti mõlemat terminoloogiat, aga artiklite pealkirjades peame omavahel kokku leppima.

Mina isiklikult eelistaksin rääkida mentaalsete ja füüsikaliste fenomenide ssemel vaimsetest ja füüsilistest nähtustest.

Mulle jääb arusaamatuks, mis on irratsionaalsed fenomenid. Andres 07:42, 6 Sep 2004 (UTC)

Blackburni leksikon on terminoloogia suhtes hea, midagi autoriteetsemat meil ilmselt võtta ei ole (ja kesse ikka viitsib 'Akadeemia' numbreid selel pilguga uurida.) Ühesõnaga, üritan edaspidi sellega konsulteerida. 'Mentaalne' tundub mulle olevat natuke kitsama tähendusega, kui 'vaimne', eestlane võib vaimsete nähtuste alla liigitada ka hingede rändamise ja kummitused. Aga 'nähtus' 'fenomeni' asemel on hea.
Irratsionaalsed nähtused vaimufilosoofia kontekstis võiksid olla noh näiteks põhjendamata uskumused, või näiteks propositsioonilised hoiakud, mis käivad inimese huvide vastu, või midagi säärast. Priitp 20:24, 7 Sep 2004 (UTC)

Miks nii palju vahepealkirju kui seal all tekste pole, nendest võiks lihtsalt loendi teha. - Evr

Kirjutaja nähtavasti planeerib nende alla midagi kirjutada. Aga niikuinii tuleb iga alajaotuse alt viidata põhjalikumale artiklile. Andres 07:42, 6 Sep 2004 (UTC)

Leon, sinu mõte artikkel osadeks jaotada ei pruugi olla halb, kuid kõigepealt peaksid sa oma ideed selgitama ja tegutsema alles siis, kui oled saanud nõusoleku. Inimene, kes selle artikli kirjutas ei pruugi sinu parandustega nõus olla. Kui ma kirjutaks pika artikli ja siis tuleks keegi ja selle lihtsalt ära jupitaks siis ma vihastaks ilmselt päris korralikult.Siim 14:49, 6 Sep 2004 (UTC)

Taastasin enam-vähem esialgse kuju põhjusel, millest Siim rääkis. Oleks tõesti hea artikli struktuuri muutust Priitp-ga kõigepealt arutada. Leoni pakutud muutusi on vajaduse korral hõlbus taastada. Võib-olla on Leoni parandus "klass-> valdkond" hea, kuid praeguses variandis seda parandust ei ole. Andres 17:49, 6 Sep 2004 (UTC)
Uute artiklite sisu on esialgu dubleeritud, kuid loodetavasti muutuvad nad ajapikku märksa pikemaks. Ülevaateartikli jaoks on allosade praegune pikkus minu arvates enam-vähem paras. Andres 17:52, 6 Sep 2004 (UTC)

Leon, see võib ju tõsi olla, et vana ei kõlba, aga Sa pead seda põhjendama! Andres 18:36, 6 Sep 2004 (UTC)

Teen ettepaneku Urmasele või Jaanile kaitsta selle artikli eelmist versiooni seniks, kuni asja on arutatud. Andres 18:38, 6 Sep 2004 (UTC)

Kas sa mõtled seda, et taastada eelmine versioon ja vajutada linki "kaitse seda artiklit"? Jaan513 19:43, 6 Sep 2004 (UTC)
Jah, ma mõtlen seda. Palusin Sind või Urmast sellepärast, et te ei ole asjasse segatud. Muidugi rakenda siin oma tervet mõistust ja jäta see palve täitmata, kui Sa seda otstarbekaks ei pea. Andres 20:59, 6 Sep 2004 (UTC)

Esiteks seda, et mõte artikkel teemade/teooriate järgi osadeks jaotada on hea. See tuli mulle hiljem endalegi pähe. ;-) Artikli praegune kuju on väheke imelik -- enamus teemasid on kadunud, need kolm, mis on säilinud, ei anna vaimufilosoofiast teab mis põhjalikku pilti. Kes iganes need teemad ka vasakule pani, lisa palun vastavad märksõnad. Priit

Aga Priit, mis Sa arvad, kui jätaks sellesse artiklisse niisuguse ülevaate, kus igast positsioonist on pisut räägitud, põhjalikum käsitlus aga jääks eraldi artiklitesse.
Teine mõte on niisugune. See artikkel tiirleb keha ja vaimu probleemi ümber, mis aga pole ainuke vaimufilosoofia probleem. Võib-olla tuleks see ülevaade panna hoopis artiklisse Keha ja vaimu probleem? Andres 17:18, 7 Sep 2004 (UTC)
Jah, mingi üldisema jutu eri probleemidest ja teooriatest/seisukohtadest võiks siia jätta küll. Samas kujuneb eriartiklite maht väga erinevaks -- dualistlikest teooriatest pole nagu midagi pikemalt rääkida, funktsionalismist võiks aga jahuda lõpmatuseni. (Muideks, selle termini kohta on juba artikkel olemas, kas panna filosoofiline jutt sinna lõppu?)
Eri artiklite pikkus võib erinevaks kujuneda küll, aga sellest pole midagi. Kui mõni artikkel kujuneb liiga pikaks, siis on mitmeid võimalusi selle sisu mitme artikli vahel jaotada. Arvan muide, et ka dualistlikest teooriatest saab pikemalt rääkida. Funktsionalismist vaimufilosoofias peaks olema eraldi artikkel "Funktsionalism (vaimufilosoofia)" või "Funktsionalism (filosoofia)", kui filosoofias muud funktsionalismi ei ole. Vastavalt sellele pealkirjale tuleb ka viidata. Tegemist on täiesti erinevate mõistetega. Inglise vikis on vastava artikli pealkiri en:Functionalism (philosophy of mind).
Keha ja vaimu probleem on vaimufilosoofias üks kesksemaid, iga vaimu teooria peab sellele mingi lahenduse andma ja sellest jutust ei pääse eri teooriate juures kuhugi. Samas mingi väiksema eraldi ülevaate võiks sellest teha küll. Priitp 20:13, 7 Sep 2004 (UTC)
Põhimõtteliselt nõus. 194.126.101.134 20:56, 7 Sep 2004 (UTC)

Leon, palun ära kustuta ilma arutamata. Sa ju näed, et kogu aeg tekib vaidlusi. Kui Sa niimoodi teed, siis Sa lihtsalt lõhud teiste tööd ja takistad neil tegutsemist. Andres 15:25, 8 Sep 2004 (UTC)


Ei saa öelda, et metafüüsika kuulub vaimufilosoofiasse. Metafüüsika tervikuna ju ei tegele vaimufilosoofiliste küsimustega. Ma ei tea, kuidas paremini sõnastada. Andres 08:00, 10 Sep 2004 (UTC)

Jah, sõnastus sai natuke vigane. Priitp 08:28, 10 Sep 2004 (UTC)

Sõna akrasia on tsitaatsõna ning peab seetõttu olema kursiivis. Indrek Männiste on Tiiu Hallapi juhendamisel kaitsnud magistritöö, kus ta kasutab sõna "akraasia". Arvan, et see sõna oleks loomulik eestikeelne termin ("tahtenõrkus" ja "tahtenõtrus" on võib-olla liiga ebamäärased).

Leian, et väljend "irratsionaalne nähtus" ei ole kohane, sest ta on liiga ebamäärane. Akrasia puhul saaks ehk öelda, et tegemist on mõistuse ja tahte lahkmemisega, mistõttu tahe on mõistusega vastuolus ja sellea mõttes irratsionaalne. Aga mingis mõttes võiks ju öelda, et tahe kui niisugune on irratsionaalne, sest ta ei põhine mõistusel, ja seega on tegemist irratsionaalse nähtusega. Ja muidugi peab igal juhul täpsustama, et jutt on vaimunähtustest (mentaalsetest nähtustest). Kirjutasin pikalt probleemist, aga ma ei tea lahendust, seda enam, et ma ei tea, millised on teised "irratsionaalsed nähtused" peale akraasia.

"Personaalse identiteedi" asemele pakun "isikusamasust". Viimast kasutab ka Oxfordi filosoofialeksikon. Andres 08:20, 10 Sep 2004 (UTC)

Akrasiat kasutab jälle Oxfordi leksikon. :) Ega ma ise ka nende irratsionaalsete nähtustega niiväga kursis ei ole... Priitp 08:28, 10 Sep 2004 (UTC)

Jah. Akrasia on kindlasti õige ja ma ei vaidlusta seda, aga ta lihtsalt ei ole suupärane (rõhk peab muide olema i peal). Oxfordi leksikon (Bruno Mölder) on siin konservatiivne, aga ilmselt läheb varsti üldkäibesse "akraasia". Andres 08:37, 10 Sep 2004 (UTC)


Üheks problemaatilisemaks vastuseks Descartes'i dualismile on idealism. Idealistid eitavad dualistlikus pildis leiduvat materiaalset poolt. Nende järgi eksisteerivad ainult vaimud ja nende sisud, materiaalseid objekte mitte ainult ei eksisteeri, vaid materiaalne maailm on sõna otseses mõttes mõeldamatu. Arusaam, et leidub väljaspool vaimu eksisteerivaid objekte, ei ole mitte lihtsalt vale, vaid mittemõistetav.

Erinevalt idealistidest on materialistid seisukohal, et iga substants on materiaalne substants.

Siin ma paluksin järgmist sõnastust:

Monistide lahendus keha ja vaimu probleemile seisneb kas kehaliste (materiaalsete) substantside või vaimsete substantside eitamises. Idealistide järgi eksisteerivad ainult vaimud ja nende sisud, materiaalseid objekte mitte ainult ei eksisteeri, vaid materiaalne maailm on sõna otseses mõttes mõeldamatu. Arusaam, et leidub väljaspool vaimu eksisteerivaid objekte, ei ole lihtsalt väär, vaid on mittemõistetav. Materialistid seevastu on seisukohal, et kõik substantsid on materiaalsed.

Andres 08:44, 10 Sep 2004 (UTC)

Päris hea, kuigi idealismi problemaatilisuse mainiksin ma siiski ära. Samas jälle võib ju selgitada ka mujal, miks Berkeley lähenemine paljudel pinnuks silmas on. Priitp 10:09, 10 Sep 2004 (UTC)
Ma arvan, et idealismi problemaatilisust võib märkida küll, aga siis tuleb ka selgitada, milles tema problemaatilisus seisneb.
Meil on siin üks probleem veel. Mõnikord mõistetakse idealismi laiemalt ning Berkeley lähenemist nimetatakse subjektiivseks idealismiks. Mõnikord nimetataksegi idealismiks "subjektiivset idealismi".
Arvan, et me peaksime selle alajaotuse sõnastuses lõplikult kokku leppima ja siis tegema administraatoritele ettepaneku teksti asendamiseks. Andres 10:21, 10 Sep 2004 (UTC)

Leon, Sa surud oma lähenemist häbematult peale. Taastasin endise kuju ja teen ettepaneku selle artikli kaitse alla panemiseks. Andres 09:45, 10 Sep 2004 (UTC)

Leon, tõsiseltvõetavad leksikonid ehitatakse tüüpiliselt üles nii, et lugeja saab artiklist märksõna kohta tervikliku ülevaate. Vajadusel lisatakse alamteemade kohta eraldi artiklid, kus asi põhjalikumalt lahti seletatakse. Linkidel klikkimise harjutamiseks ei pea tingimata Vikipeediat kasutama.

See kõik on muidugi minu tagasihoidlik arvamus... Priitp 10:16, 10 Sep 2004 (UTC)


Teen ettepaneku lisada artikli algusesse niisugune tekst:

Artikkel on kirjutuskaitse all. Ettepanekud artikli muutmiseks esitage palun aruteluleheküljel.

s...st saia ei tee. Kui tahad inglise keelest tõlkida, siis ettevaatust filos. kommentaaridega, kasuta ikka akadeemilisi allikaid. Soovitan inglaste keele ja analüütilist filosoofiat, aga see on minu mittearvestatav arvamus --Leon 14:10, 10 Sep 2004 (UTC)


Katkine link muuda

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 23:53 (EEST)Vasta


Katkine link 2 muuda

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 23:53 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "Vaimufilosoofia".