Arutelu:Vahevöö

Sinu artikkel oma praegusel kujul ei ütle tglt midagi -- ütleb ainult sügavuse võrdluse teiste kihtide suhtes.

Selliste artiklite puhul võiks minu arvates olla mallides nimekirju -- antud juhul võiks olla mingi mall, kus on lingid järjest kõikide kihtideni tuumast osoonikihini, antud kihtide ja nende alamkihtide kaupa -- Sul endal on peale sellise malli tegemist ka lihtsam kihtide vahel surfata.

Ühtlasi, nendest kihtidest lugedes oleks huvitav saada vastus küsimustele:

  • Kas ja milline on elu vastavas kihis
  • Sügavuse ulatus alates keskmine ülemine kuni keskmine alumine
  • Sügavuse ulatuse näiteid eri paikades (kus ulatub kõige sügavamale, kus ulatub kõige kõrgemale või on üldse maapinnal näha, milline on ulatuvus eri mandritel/ookeanides)
  • Temperatuur
  • Keemilised elemendid, millest peamiselt koosneb
  • Kas inimesed on jõudnud vastava kihini & millal (maakoore puhul sellest küll vist pole mõtet rääkida)
  • Milliste kihijaotuste sees on vastav kiht
  • Kuidas vastavat kihti jaotatakse
  • Kes vastava kihi olemasolu/põhiomadused avastas
  • Kuidas mõjutab vastav kiht vulkaanilist tegevust ja muid selgelt nähtavaid nähtusi
  • Milline on üleminek eelmise/järgmise kihini (kas järsk või sujuv, kui pikk, kuidas toimub muutus)
  • Näiteid eelmisest ja järgmisest kihist -- kuna mõnikord võib mõni kiht vahele jääda jne..., siis võib pisut erineda, milline kiht on järgmine ja milline eelmine
  • Tekkimise aeg; kui on leitav, siis viirused/bakterid, kes vastava kihi tootsid või vulkaanilise tegevuse iseloom, mis selle tekitas; mõni pinnalähedane alamkiht on ka lihtsalt sügavamale vajunud maapinna kiht
  • Selle kihi siintoodud omaduste muutumine maa ajaloo jooksul alates sellest ajast, kui maa oli hõõguv tulekera.

--Tvali 16:20, 19 Mar 2005 (UTC)

Aitäh soovituste eest. Muidugi oleks väga hea kui artikkel neile nõudmistele vastaks, kuid inimvõimetel on paraku piirid. Ma olen siin ainus, kes geoloogiast kirjutab (väheste havade eranditega) ja üritasin vähemalt paar ridagi kirjutada, et saaks kasvõi uduse aimduse sellest, mis vahevöö on. Tööd on palju ja eks ma üritan mõnest asjast ka pikemalt kirjutada kui aega ja viitsimist on. Vaata nt. tardkivim või kliimamuutus. Siim 16:27, 19 Mar 2005 (UTC)

Tegin googles pisut otsingut:

Sealt saab seda üldist infot natuke põhimõtteliselt ...mul küll ei tekkinud sellest infost kohe täielikku pilti ette jaotusest, samuti annavad eri allikad eri arvud kihtide sügavuse kohta. Kas Sul on põhimõtteliselt mingi süsteemne info olemas ulatuvuste jm. kohta või oleks hea, kui üritaksin mingi aja sees mingit pilti luua ja teeksin ühe malli, mis sisaldaks tabelit, mis lingiks eri artiklitesse ja mida saaks kihtide artiklite juurde panna?

Mulle tundub, et malliga ei ole seda mõistlik lahendada. Paljud kihid on kattuvad ja ei kuulu nö ühtsesse süsteemi ning on tekitatud erinevatest põhimõtteist lähtudes ning usaldatavat infot võib olla raske leida ja nagunii tuleb teha mingi meelevaldne valik, sest väga põhjalikul liigestusel vist ei ole mõtet jne. See on huvitav mõte, kuid kui teha, siis kindlasti atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri+Maa sisemuse kohta eraldi. See on asi, mis vajab suht palju tööd ja läbimõtlemist ja mina mõtlesin seda realiseerida pigem piltskeemide abil. Nad ei ole küll lingitavad, kuid esteetiliselt mõjuvad paremini kui mallid. Mingit süstemaatilist infot mul ei ole. Parim, mis teha võiks, oleks võtta mõni hea geofüüsika õpik (eestikeelseid muidugi ei ole) ja sealt see süsteem selgeks teha ja maha kirjutada. Siim 17:25, 19 Mar 2005 (UTC)
Jah, ma hakkasin seda malli alguses koostama ka ja siis tekkis ka see kattuvuse probleem ja sellepärast Sinu poole oma küsimusega pöördusingi. Näiteks hüdrosfääri kohta oli öeldud, et see koosneb kõigest maal olevast veest selle igal kujul, sh. gaasilisel, mis kattub selgelt teistega. Samuti on atmosfäär 10 000 km, aga mingil määral ulatub midagi sellest ka 35 000 km. kaugusele ja põhimass on üldse koondunud päris maapinna lähedale.
Samas on selline võimalus:
Võtta üks pilt, selline horisontaalne riba nt. 400px*30px, kus on taust, mille värvid on vasakul maatuuma elementide värvid ja paremal osoonikihi värvid. Teha sellest taustapilt igale ribale. Seejärel kirjutada valmis sõnad, mis sinna peale lähevad iga riba kohta. Siis järjestada pealkirjad näiteks vastava kihi põhiesinemise ala keskmise järgi. Seejärel teha iga kihi kohta sinna pildile selline riba, mille taust on nt. must ja kus nt. valge esinemise määr näitab, kuivõrd vastaval sügavusel on see kiht -- nt. atmosfäär on musta taustaga, mis algab maapinna lähedalt päris valgega, läheb esimesed kümme megameetrit tumedamat sorti halliga ja seejärel 35nda megameetrini järjest heledamaks kuni peaaegu valgeni. Natuke tuleks tegelikke pikkusi muidugi väänata -- huvitavamad alad võiks olla pisut laiemaks venitatud nende suhtes, kus eriti midagi ei ole (25000 km. mingit valget iga riba lõppu oleks suht mõttetu). Seejärel saab igast pildist teha lingi ja need ribad üksteise alla tabelisse -- nowiki peaks seda võimaldama, ehkki enne tasub nt. Sinu kodulehel katse teha. See on halb, et vikipeedia imagemappingut ei võimalda, need kihid saaks imagemappingu abil lihtsalt koordinaatidega paika panna. Mul on põhimõtteliselt koju ka see vikipeedia installitud, teen kodus natuke katseid, kas ja kuidas selles imagemappingut saavutada, siis oleks võimalik juba mugavamalt asja korraldada. Üks võimalus on muidugi imagemapping vikile lihtsalt juurde kirjutada, sest ma arvan, et need arendajad põhimõtteliselt selle vastu ei ole.--Tvali 17:55, 19 Mar 2005 (UTC)

Mina sellisel mallil siiski suurt mõtet ei näe. Hüdrosfääri näide näitabki, et loodus on keerukam kui see mall võimaldaks näidata. Kordan veelkord, et kui seda teha, siis ookeanide (ma ei saa aru, kuidas see kogu hüdrosfääri kohta võimalik oleks), atmosfääri ja tahke Maa kohta eraldi. Isegi sellisel juhul oleks probleeme piisavalt. Pealegi tuleb su jutust välja palju sisulisi arusaamatusi. Osoonikiht ei ole kaugeltki kõrgeim atmosfääri osa. Samas loen, et atmosfäär ulatub sul 35 000 km kõrgusele, mis minu arvates kindlasti avakosmoseks klassifitseerub jne. Siim 18:20, 19 Mar 2005 (UTC)

Sisulisi vigu loomulikult, see on teadusharu, millega ma olen tegelnud umbes nii palju, et lapsena vastavad osad enekesest ja enest läbi lugenud ja hiljem väga kaootiliselt -- mind huvitavad üldiselt praegu rohkem üldistatud teadusharud (füüsika, matemaatika jms.), kui kohalike asjade uurimine. Samas on siin tegemist ainult põhimõtteliste ettepanekutega, kus ma lähtun lihtsalt sellest, et maa on süsteem, millel on teatav hulk omadusi, nagu näiteks kihtideks jaotatavus mateerjastruktuuride sisalduvuse järgi. Ehk siis ei ole see viga sellel üldistusastmel, millest jutt käib ja mis seisneb ainult vastava pildi tehnilises lahenduses.--Tvali 18:36, 19 Mar 2005 (UTC)
See 35 000 km. on arv, mis on ühes linkidest, mis otsisin ja sealt võib välja lugeda, et selles kauguses on veel maa gaasikihi osakesi, mis on maa gravitatsioonivälja külge aheldatud.--Tvali 18:36, 19 Mar 2005 (UTC)
Mis mind huvitab, on pildi arusaadavus ...põhimõtteliselt arvan, et tehniliselt saaks selle teostada, ent kui Sul on mingi oma kava, mida eelistad, siis ma siia rohkem ei sekku.--Tvali 18:36, 19 Mar 2005 (UTC)

Minu mõte on igale konkreetsele artiklile eraldi läheneda ja vastav lahendus välja mõtelda. Liiga üldised skeemid ei selgita erandeid ja sellised skeemid peaks lähtuma mingist ühtsest põhimõttest. Nt. atmosfääri kohta teha kihtideks jaotamine temperatuurigradiendi järgi, sellisel juhul jääksid välja ionosfäär, osoonikiht jms. mis on eraldatud hoopis teistest põhimõtetest lähtudes. Kindlasti tuleks teha skeem või mall Maa sisemuse kohta, mille aluseks oleks seismiliste lainete levikukiirus. Teine skeem võiks olla keemilise, mineraalse või kivimilise koostise kohta jne. Kui kõik kokku panna, siis on sellest väga raske aru saada ja teostatavus muutub ka nigelaks. Siim 18:47, 19 Mar 2005 (UTC)

Arusaadav. Samas võib malli asemel teha eraldi leheküljed nagu nt. "geoloogiliste kihtide jaotus x järgi" ja panna sinna graafikukujuline pilt? Üldised skeemid võib alati ehitada selliselt, et need vastaks igale nõudele (nt. vikipeedia on üldistus, mille põhimõtteid tglt paarkümmend, millele kõik on allutatud -- samas on see üldistus tehtud piisavalt hea süsteemianalüütiku poolt, et sellega ei teki probleemi).--Tvali 18:56, 19 Mar 2005 (UTC)
Mina mõtlesingi selliste asjade lahendamisel piltidele ja skeemidele rõhuda. Maateadused on väga visuaalsed teadused st. seda, et kui tahad mõista, siis pead nägema. Seepärast tuleb sellised artiklid varustada paljude fotode, kaartide, skeemide, tabelite ja muu sarnasega, mis on aga üsna aeganõudev töö. Mallidest võiks kindlasti teatud olukorras kasu olla, ehkki ma arvan, et enamikul juhtudel saaks ka piltide või tabelitega sama sõnumi edastatud. Siim 19:08, 19 Mar 2005 (UTC)
Imagemapping on see, kui pildi eri osad lingivad eri lehekülgedele. Vikipeedia seda hetkel ei toeta, aga tõenäoliselt varsti hakkab. Seniks pole vist mõtet seda teemat väga arutada :)

Kas ma saan õigesti aru, et litosfäär lõpeb seal, kus lõpeb tahke kiht? Andres 19. veebruar 2009, kell 04:05 (UTC)

Selles mõttes jah, et litosfäär lõpeb seal, kus algab astenosfäär. Astenosfäär on ka valdavalt tahke. Vedelat komponenti on seal paar protsenti, aga sellest juba piisab, et teha ta oluliselt liikuvamaks. Siim 19. veebruar 2009, kell 08:52 (UTC)
Naase leheküljele "Vahevöö".