Arutelu:Transkriptsioon (muusika)
Siin on kolm eri mõistet. Need peavad olema eraldi artiklites. Andres 30. mai 2008, kell 17:31 (UTC)
- Kas võiks selles artiklis lahti kirjutada eraldi alajaotustes? Muidud tuleb väga palju täpsustusega artikleid aga põhimõte on neil sama. --Tiuks 30. mai 2008, kell 17:54 (UTC)
- Kui on vajalik tähendusi eristada, siis peavad ka eraldi artiklid olema. Ma ei ole nõus, et põhimõte on neil sama. Muidu peaksid ka kolm esimest lehel Transkriptsioon samas artiklis olema.
- Kui me eraldi artikleid ei tee, tekib segadus. Ja täpsustus on pealkirjas niikuinii olemas. Andres 30. mai 2008, kell 18:32 (UTC)
- Mis siin nii väga erinevat on? Lõpptulemus on neil noodikiri. Siin eristatakse millest, kas
- Kui me eraldi artikleid ei tee, tekib segadus. Ja täpsustus on pealkirjas niikuinii olemas. Andres 30. mai 2008, kell 18:32 (UTC)
- kitarrinoodist (tabulatuurist) noodikirja
- klaveri noodist orkestrile või vastupidi ehk arranžeerimine
- Heliplaadilt muusika üleskirjutamine noodikirja . 2 viimasega olen ise ka tegelenud. --Tiuks 30. mai 2008, kell 20:06 (UTC)
- Nojah, lõpptulemus on kõigil noodikiri, aga näiteks heliloomingut ju ei nimetata transkriptsiooniks, kuigi see on transkriptsioon kujutlusest. Selguse mõttes oleks minu meelest ikkagi tarvis erinevaid artikleid. Ja töö iseloom on ju ikka üsna erinev. Andres 31. mai 2008, kell 07:57 (UTC)
- Täiesti õige: transkriptsioon moodustab heliloomingu protsessist olulise osa (kuid see ei ole loomulikult kogu protsess), ka helilooja tööks on sisemise kuulmisega kuuldava muusika transkriptsioon üldiselt tajutavasse vormi.--Andrus Kallastu 31. mai 2008, kell 20:11 (UTC)
- Nojah, lõpptulemus on kõigil noodikiri, aga näiteks heliloomingut ju ei nimetata transkriptsiooniks, kuigi see on transkriptsioon kujutlusest. Selguse mõttes oleks minu meelest ikkagi tarvis erinevaid artikleid. Ja töö iseloom on ju ikka üsna erinev. Andres 31. mai 2008, kell 07:57 (UTC)
Transkriptsioon (ehk ümberkirjutis) ja arranžeering (ehk töötlus) ei ole sünonüümid.--Andrus Kallastu 31. mai 2008, kell 07:43 (UTC)
- ÕS toob ära sõna "transkribeerima" just selle tähenduse, milles "transkribeerima" ja "arranžeerima" on sünonüümid. Andres 31. mai 2008, kell 07:55 (UTC)
- Ümberkirjutus on ju ka töötlus ja minuarust võiks olla küll sünonüümid aga parem on eraldi hoida. Töömaht on tavaliselt arranžeerimisel suurem kui näiteks kirjutan helindi järgi, siis kirjutan meloodia ja saateakordi märgid. Arranžeerimisel pean vaatama originaalnooti ja kirjutama teisele koosseisule. Mulle tundub, et 2. punkti juures tuleb mainida arranžeerimist. Instrumentatsioonist jääb väheks. 1. ja 3. punkt ei ole otseselt arranžeerimisega seotud. --Tiuks 31. mai 2008, kell 10:31 (UTC)
- Nad on sünonüümid ainult ühte pidi, kuna arranžeerimine võib eeldada ka transkriptsiooni, kuid transkriptsioon ei ole arranžeering. Käibekeeles on need mõisted segamini, kuna ka näiteks ÕS-i definitsioon "muus. teisele häälele, pillile, orkestrile seadma" pädeb tõepoolest nende mõlema puhul ja on seega liiga lai. Ümberkirjutus ei ole automaatselt töötlus, kui eesmärgid on erinevad. Transkriptsioon on võimalikult üks-ühene ülekanne (näiteks orkestripartituur->klaviir) ning teos ei muutu. Arranžeeringu puhul võetakse algne teos ning luuakse sellest uus, tuletatud teos.--Andrus Kallastu 31. mai 2008, kell 15:02 (UTC)
- Ümberkirjutus on niipalju töötlus kui ma klaviiri kirjutan orkestripartituuriks. Dirigeerimise diplomitöö oli mul just selline. Arranžeerimistunnis tegin orkestripartituuri klaverinoodist, mille kandsin orkestriga ette. Näiteks tegin E. Griegi Solvegi laulu, mille meloodiat muuta ei tohi aga häälte ümberasetamine peaks olema juba arranžeerimine. --Tiuks 31. mai 2008, kell 17:06 (UTC)
- Olgugi, et ma ei ole Sinu nimetatud töödega tuttav, arvan, et siin on tegu mõistete segiajamisega. Ainult transkriptsioon ei ole tuletatud teos. Arranžeering, millest suur osa võib olla ka transkriptsioon, on. Kui Sa orkestreerid klaveriteose, ning ei lisa sinna uut muusikalist materjali ja ei tekita sellega uut sõltumatut teost, on tegu transkriptsiooniga. Kui Sa võtad aga Bizet "Carmeni" partituuri ning kirjutad selle põhjal näiteks "Carmeni süidi", on tegu arranžeeringuga. Ainult häälte ümberasetamine, mis on transkriptsiooni tehniline aspekt, ei ole minu meelest piisav argument uue teose tekkeks. --Andrus Kallastu 1. juuni 2008, kell 09:11 (UTC)
- Mul oli vaja arranžeerida akordionistide orkestrile ja selle tulemusena peaks ju valmima tuletatud teos. Kapitaalset muutmist ei tahtnud teha nagu nüüd popmuusikas tehakse ümber teises stiilis. Igatahes Endel Nõgese kommentaar oli, et päike tuli välja. Selles osas ongi nüüd küsimus, kas ma transkribreerisin või arranžeerisin. Vist kasutasin mõlemat. --Tiuks 1. juuni 2008, kell 09:36 (UTC)
- Kui on tegu Sinu uue teosega, on tegu arranžeeringuga.--Andrus Kallastu 1. juuni 2008, kell 09:38 (UTC)
- Mul oli vaja arranžeerida akordionistide orkestrile ja selle tulemusena peaks ju valmima tuletatud teos. Kapitaalset muutmist ei tahtnud teha nagu nüüd popmuusikas tehakse ümber teises stiilis. Igatahes Endel Nõgese kommentaar oli, et päike tuli välja. Selles osas ongi nüüd küsimus, kas ma transkribreerisin või arranžeerisin. Vist kasutasin mõlemat. --Tiuks 1. juuni 2008, kell 09:36 (UTC)
- Olgugi, et ma ei ole Sinu nimetatud töödega tuttav, arvan, et siin on tegu mõistete segiajamisega. Ainult transkriptsioon ei ole tuletatud teos. Arranžeering, millest suur osa võib olla ka transkriptsioon, on. Kui Sa orkestreerid klaveriteose, ning ei lisa sinna uut muusikalist materjali ja ei tekita sellega uut sõltumatut teost, on tegu transkriptsiooniga. Kui Sa võtad aga Bizet "Carmeni" partituuri ning kirjutad selle põhjal näiteks "Carmeni süidi", on tegu arranžeeringuga. Ainult häälte ümberasetamine, mis on transkriptsiooni tehniline aspekt, ei ole minu meelest piisav argument uue teose tekkeks. --Andrus Kallastu 1. juuni 2008, kell 09:11 (UTC)
- Ümberkirjutus on ju ka töötlus ja minuarust võiks olla küll sünonüümid aga parem on eraldi hoida. Töömaht on tavaliselt arranžeerimisel suurem kui näiteks kirjutan helindi järgi, siis kirjutan meloodia ja saateakordi märgid. Arranžeerimisel pean vaatama originaalnooti ja kirjutama teisele koosseisule. Mulle tundub, et 2. punkti juures tuleb mainida arranžeerimist. Instrumentatsioonist jääb väheks. 1. ja 3. punkt ei ole otseselt arranžeerimisega seotud. --Tiuks 31. mai 2008, kell 10:31 (UTC)
Leian endiselt, et peaksid olema eraldi artiklid. Andres 29. juuni 2008, kell 11:11 (UTC)
(ld.k trans-scribere ümber kirjutama)
- Ebatäpne etümoloogia välja. Andres 29. juuni 2008, kell 11:11 (UTC)