Arutelu:Tore nulg
 | Tore nulg on arvatud heaks artikliks. Kui arvad, et suudad seda artiklit parandada, siis tee seda. Kui artikkel ei vasta enam hea artikli tingimustele, võid siin paluda selle eemaldamist heade artiklite nimekirjast. |
Avastamisega on teatud probleem, inglise vikist: This tree was discovered by William Lobb on his expedition to California of 1849 – 1853, having been overlooked previously by David Douglas.
Kas see siis tähendab, et Douglas justkui märkas seda, aga ei pannud kirja eraldiseisva liigina, aga kuidas siis üldse teatakse, et just tema seda esimest korda nägi? Athanasius Soter 21. august 2010, kell 01:30 (EEST)
- See peaks tähendama, et ta kogus, aga ei määranud. Seega kogudes herbaariumi, on ta selle leidnud, ent n-ö mitte tähele pannud, või mitte pidanud erinevusi piisavaks eraldi liigi tarvis, ent eraldi liigina määras selle teine botaanik. --Kk 21. august 2010, kell 08:34 (EEST)
Sissejuhatus
muudaMu meelest iga hinna eest sissejuhatust punnitada pole mõtet, näiteks korrata täpselt seda, mis paar rida allpool niigi kirjas on, pealegi vigaselt. --Epp 18. oktoober 2014, kell 17:20 (EEST)
- Lühendasin sissejuhatust. Andres (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 11:46 (EEST)
- Sissejuhatus peaks olema artikli lühikokkuvõte. See peaks välja tooma olulisemad asjad ja annaks kiire ülevaate inimesele, kes ei soovi tervet pikka artiklit läbi lugeda. Samas ei tohiks see sisaldada midagi sellist, mis ülejäänud artiklis ei kajastu. Ehk see kordabki lühidalt ülejäänud artiklis öeldut. Kui palju on piisavalt ja mis on kõige olulisem on väga subjektiivne, kindlat reeglit ei ole võimalik formuleerida. Parim orjentiir on üks lause iga alapealkirja kohta.--Kyng (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 14:27 (EEST)
- Jah, muidugi on see subjektiivne. Mulle tundus, et sissejuhatuses ei tohiks olla vähem olulisi detaile, muidu on seda raske haarata. Sisu võib lisada küll, kirjas peaksid olema iseloomulikud seigad. Andres (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 17:06 (EEST)
- Minu meelest võiks olla kokkuvõte, mitte täpselt samas sõnastuses kordused. --Epp 20. oktoober 2014, kell 17:20 (EEST)
- Nõus. Ja kokkuvõtmine (refereerimine) ei tohiks olla eesmärk. Andres (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 18:35 (EEST)
- ?--Kyng (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 11:08 (EEST)
- Noh, ma mõtlen seda, et ei peaks näpuga järge pidama, et igast asjast midagi sees oleks, vaid tuleb luua kergesti jälgitav ja asjast ettekujutuse loov, iseloomulikke seiku mainiv tervik. Andres (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 11:19 (EEST)
- Pigem olgu sissejuhatus liiga detailne kui üldse puudu. Viimane on üks eestikeelse Vikipeedia tüüpprobleeme, mille vastu tuleb midagi tõsiselt ette võtta. Ivo (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 15:10 (EEST)
- Ma olen nõus, et sissejuhatus peaks olema, aga me peaksime ühiselt selgusele jõudma, mis on selle eesmärk. Ma mõtlen, et kui sissejuhatus on kiiruga, läbimõtlematult tehtud, siis võiks ta parem olemata olla. Andres (arutelu) 22. oktoober 2014, kell 00:13 (EEST)
- Pigem olgu sissejuhatus liiga detailne kui üldse puudu. Viimane on üks eestikeelse Vikipeedia tüüpprobleeme, mille vastu tuleb midagi tõsiselt ette võtta. Ivo (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 15:10 (EEST)
- Noh, ma mõtlen seda, et ei peaks näpuga järge pidama, et igast asjast midagi sees oleks, vaid tuleb luua kergesti jälgitav ja asjast ettekujutuse loov, iseloomulikke seiku mainiv tervik. Andres (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 11:19 (EEST)
- ?--Kyng (arutelu) 21. oktoober 2014, kell 11:08 (EEST)
- Nõus. Ja kokkuvõtmine (refereerimine) ei tohiks olla eesmärk. Andres (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 18:35 (EEST)
- Minu meelest võiks olla kokkuvõte, mitte täpselt samas sõnastuses kordused. --Epp 20. oktoober 2014, kell 17:20 (EEST)
- Jah, muidugi on see subjektiivne. Mulle tundus, et sissejuhatuses ei tohiks olla vähem olulisi detaile, muidu on seda raske haarata. Sisu võib lisada küll, kirjas peaksid olema iseloomulikud seigad. Andres (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 17:06 (EEST)
- Sissejuhatus peaks olema artikli lühikokkuvõte. See peaks välja tooma olulisemad asjad ja annaks kiire ülevaate inimesele, kes ei soovi tervet pikka artiklit läbi lugeda. Samas ei tohiks see sisaldada midagi sellist, mis ülejäänud artiklis ei kajastu. Ehk see kordabki lühidalt ülejäänud artiklis öeldut. Kui palju on piisavalt ja mis on kõige olulisem on väga subjektiivne, kindlat reeglit ei ole võimalik formuleerida. Parim orjentiir on üks lause iga alapealkirja kohta.--Kyng (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 14:27 (EEST)
üldjuhul vastupidavam teistest Põhja-Ameerikas levinud nulgude puidust
- See tuleks kuidagi paremini sõnastada.
Mind häirib alajaotuses "kasvupinnas" sõna kasvupinnas sage kasutamine. Eks ole, jut on sellest, millises mullas ta kasvab?
Üldmulje järgi on tekst kuiv ja igav, sellepärast on raske sissejuhatust täiendada. Ma siiski proovin.
Minu meelest võiks tekstis olla rohkem võrdlust teiste nululiikidega, siis ütleks kirjeldus rohkem. Andres (arutelu) 22. oktoober 2014, kell 00:23 (EEST)
Mis tähendab "A. Murray bis"? Andres (arutelu) 22. oktoober 2014, kell 00:26 (EEST)