Arutelu:Tk

Teen ettepaneku see teisaldada pealkirja alla Tk (vedur), sest olemas on täpslk TK, kuhu koondatud ka keelekujud Tk, tk jne--Bioneer1 (arutelu) 4. september 2014, kell 17:48 (EEST)

Siia võib täpsustusmärkuse panna. Andres (arutelu) 4. september 2014, kell 19:28 (EEST)

ei poolda seda lahendust. Tk ja teised seotud keelekujud peaksid olema põhiartikkel, mitte veduri artiklist leitav täpsustuslk. Ka ruwiki's on mu pakutud lahendus--Bioneer1 (arutelu) 5. september 2014, kell 11:25 (EEST)

Seal pole ju rohkem ühtegi Tk-d, ega tk-d, on ainult TK ja .tk. OK, .tk-le võib siit panna siit otselingi, sest pole selge, et punkt peaks pealkirjas olema, aga miks peaks keegi otsima TK-d Tk alt? Andres (arutelu) 5. september 2014, kell 12:06 (EEST)

See on laiem küsimus, et kas täpsustusleheküljel võiks nt TK ja Tk olla koos. Kõige rohkem plusse on ilmselt sellisel lahendusel, kus need keelekujud koondada ühele täpsustusleheküljele. Dewiki's ja enwiki's on vist enamasti nii tehtud--Bioneer1 (arutelu) 6. september 2014, kell 11:46 (EEST)

Ma ei näe põhjust, miks keegi peaks Tk otsima TK alt, aga, isegi kui need on koos, siis veduri artikli pealkiri võib sellegipoolest olla Tk. Andres (arutelu) 6. september 2014, kell 13:04 (EEST)

Minu meelest on küll nii, et TK, tk, Tk jms ühele täpsustuslehele kokkupanemisest pole kasu, kui Tk-d samasse mitte suunata. Need tüpograafiliselt ligidased täheühendid ongi ju kokku pandud, kuna eeldatakse, et paljud lugejad ei pööra otsingus suure ja väikese tähe erinevusele tähelepanu (ja osalt niikuinii ei saa vahet teha, kui erineb märksõna esimene täht või kui väiketähtlühendilt ümbersuunamist pole, suunatakse otsing ikkagi olemasoleva suurtäht lühendi juurde). Pikne 6. september 2014, kell 13:27 (EEST)

Esiteks, alternatiiv on link artikli Tk päises. Praegu seda pole, aga selle võib lisada.

Teiseks, praegusel juhul viivad otsingud "tk" ja "Tk" artiklisse Tk ning otsingud "TK" ja "tK" leheküljele TK. Kas Sa mõtled nii, et lugeja, kes otsib ühendit TK, sisestab hoopis "tk", sest ta arvab, et otsing ei tee suur- ja väiketähtedel vahet? Hea küll, juhuks, kui ta seda teeb, võib panna päisesse lingi leheküljele TK. Andres (arutelu) 6. september 2014, kell 14:09 (EEST)

Panin lingi. Andres (arutelu) 6. september 2014, kell 14:12 (EEST)

Võib-olla, kui vedur on praegu ainus "Tk" või "tk". Aga üldiselt on minu meelest sarnases olukorras parem täpsustusmärkuse asemel ümbersuunamine teha. See on üldine, et arvutis või internetis pole otsingud tõstutundlikud. Ja kui Vikipeedias kahetähelise lühendi puhul esimese tähe järgi pole otsing tõstutundlik ja teise tähe järgi on, siis tekitab erinevate kombinatsioonide eri kohtadesse suunamine lisaks segadust. Pikne 6. september 2014, kell 16:47 (EEST)

Kas siis lugejal on nii raske aru saada, et artiklipealkirjad ja otsingusõnad on ise asjad?

See on ju ka lugejale imelik, et erinevad lühendid ühte kohta koondatakse.

Noh, see mind nii väga ei häiri, et erinevaid lühendeid koondatakse, kuigi sisu poplest oleks ju õigem kasutada sarnaste lühendite jaoks "Vaata ka" rubriiki. Andres (arutelu) 6. september 2014, kell 18:41 (EEST)

Lühendite erinevus seisneb siin ju siiski vaid suures ja väikeses tähes. Eeltoodud põhjusel võiks minu meelest olla mõistetav, miks need koondatud on (vähemasti teistes keeltes). Lehekülje sisu on minu meelest nii õige kui õigesti selle sõnastame. Pikne 6. september 2014, kell 20:09 (EEST)

Ma pean silmas, et lühendid on erinevad, kuigi erinevus seisneb ainult suures ja väikeses tähes. Muidu ju ka me kasutame täpsustuslehel eri sõnakujude korral "Vaata ka" rubriiki. Iseasi on siis, kui asi puudutab esitähte. Sisu sellepärast, et jutt ei ole otsingu ja artiklipealkirja tehnilistes probleemides.

Ma ei usu, et keegi ajaks segi lühendeid "TK" ja "tk" ("tükki"), kuigi vahe on ainult selles, kas tähed on suured või väikesed. Andres (arutelu) 6. september 2014, kell 20:35 (EEST)

Asi polegi ju niivõrd selles, kas lugeja ajab midagi segi, vaid selles, et otsingukasti täimisel ei pruugita sellegipoolest suuri tähti kasutada (vastupidi ilmselt harvem). Kui lugeja teab üldiselt, et otsing pole Vikipeedias tõstutundlik (pikemate sõnade puhul) ja kui nüüd siiski peab sellega arvestama, siis on asi segane ja õige asja leidmine raskendatud. Nojah, pannakse küll teistsugused sõnakujud "Vaata ka" alla, aga iseasi peaks olema minu meelest ka see, kui teistsuguse sõnakuju leidmine on raskendatud kas siis suure ja väikese tähe erinevuse tõttu (sellest tuleneva võimaliku segaduse tõttu) või ka diakriitikuga tähtede tõttu. Ma pole otsinud, võib-olla kuskil suuremas vikis on neid asju selgemini põhjendatud.

Mis mõttes jutt pole sisuga seoses tehnilistest probleemidest? Ma ei arvagi, et siin on tegu otseselt tehnilise probleemiga või et lehekülje sõnastuses tuleks probleemile tähelepanu juhtida. Pikne 6. september 2014, kell 21:24 (EEST)

Ma ei tea, minu meelest lugeja üldjuhul ei tea, kas otsing Vikipeedias on tõstutundlik. Ja ikkagi, otsing küll ei ole tõstutundlik (ja seda lihtsam on eri lehti leida), aga "mine" on järgtähtede suhtes tõstutundlik juhul, kui on millegi vahel valida, nii et pealkirju saab suure ja väikese tähe järgi järgsilbis eristada, ja seda me teeme ka. Ma oletan, et inimene ikkagi kasutab tavaliselt "mine"-otsingut (mina ei kasuta teist otsingut peaaegu kunagi). Kui aga teist otsingut kasutada, siis on ju eri lehed hästi näha.

Huvitav. Mina ei ole mitte kordagi kasutanu valikut mine. Ikka ainult kas otsi või hoopistükkis lihtsalt enter.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. september 2014, kell 18:42 (EEST)

Mine-valik kannabki praegu nime "Otsi". Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 19:46 (EEST)

Mis mõttes? Need kaks nuppu annavad hoopis teistsuguse tulemuse.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. september 2014, kell 20:52 (EEST)

Võib-olla Sul on teistsugune kujundus, aga mul ei ole enam kahte nuppu. On üks nupp, selle sees on õrnalt kirjutatud "Otsi", ja see toimib nagu "Mine". Kui hakata sinna sisestama, siis ilmub alla võimalus, mis varem oli "Otsi". Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 22:41 (EEST)

Diakriitikuga sõnakujud me ju paneme ka "vaata ka" alla. Kui seda mitte teha, siis on ju imelik. Siis justkui me samastaksime suured ja väikesed tähed ning diakriitikuga ja ilma diakriitikuga tähed. Kui ma poleks Vikipeediaga varem kokku puutunud, siis ma ütleksin kohe, et see on viga. Igatahes oleks see häiriv.

Pidasin silmas, et tehnilised raskused artikli leidmisel ei ole sisulised küsimused. Sisuliselt on tegu eri lühenditega. Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 09:57 (EEST)

Seda on lihtne kogeda, et otsing üldjuhul pole tõstutundlik. Seda küll, et tavaliselt kasutatakse mine-otsingut, eeskätt sellepärast, et uue kujundusega pole teist otsingut kuigi lihtne üles leida, ja tõstutundlikkuse arvesse võtmine on erandjuhtudel otsingus sellepärast võimalik. Kui sa tead, et mõnel erandjuhul siiski tuleks otsingus tõstutundlikkusega arvestada, siis küll on sul asju nii kergem leida. Aga ei saa ju eeldada, et lugejal erandjuhtude osas mingi intuitsioon on ning õige asja leidmine tuleks võimalikult lihtsaks teha ikkagi lugejal.

Ma tean, et siin on suured-väiksed tähed ja diakriitikutega tähed sageli eraldi täpsustuslehtedel. Tahtsin lihtsalt välja tuua, kuidas teistes keeldes üldiselt tehakse ja miks sellest aru saada võiks. Kuidas samastaksime suured ja väiksed või ilma diakriitikuta tähed? Erinevad variandid saab ju kõik nimetada ja kas või rühmitada. See on minu meelest mõistetav, et kuna diakriitikuga tähti üldiselt klaviatuuril pole, siis võiks asjad olla kohe seal, kuhu neid otsides tegelikult satutatakse, eriti kui koht, kuhu satutakse, on niikuinii põhimõtteliselt otsingu vaheleht (s.o täpsustusleht). Pikne 7. september 2014, kell 10:34 (EEST)

Leian, et isegi juhul, kui on olemas koondtäpsustusleht, on ikkagi tarvis ka eraldi täpsustuslehti (kui on, mida täpsustada), sest õige kuju on võimalik otsingusse panna, ja sellisel juhul ei tohiks sattuda mingile koondlehele. Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 12:35 (EEST)

Tk peab minema täpsleheküljele TK. Siin on adminni abi vaja, sest tavakasutaja teisaldada ei saa--Estopedist1 (arutelu) 3. märts 2019, kell 00:07 (EET)