Arutelu:Till

Aga aedtill pole pärismaine, seega pole kindel, kas maksab suunata. Teiseks on perekonnas üks liik, seega mäletatavasti on perekonnast eraldi artikli tegemine väga raskesti põhjendatav. Kolmandaks on imelik iga hinna eest neid kasutusalaseid mõisteid (droog, maitsetaim, söögitaim, viljad jne) eristada, kui saab vabalt ja on loomulik käsitleda asja lihtsalt laiemalt. Ükskõik, kas inimene kasutab taime parasjagu raviomadusest või maitseomadustest lähtuvalt, lihtsalt energiasaamiseks, parasiitide või kurjade vaimude peletamiseks, on ju mõningate nüanssidega jutt ühest samast taimest ja tema kasutamisest. Vaevalt ükski lugeja tuleb selle peale, et neid ligidasi sama asja kohta käivaid mõtteid spetsiifiliste märksõnade alt otsida. Ja taime juures iseenesest sobib kirjutada tema kasutamisest. Neljanaks on asjatu koormata päist või täpsustuslehte kõnekeelsele sõnale viitamisega, kui pole põhjust arvata, et antud mõistest kirjutatakse sellise märksõna all. Sellepärast on minu meelest kõige parem piirduda ühe artikliga ja ei paista olevat ka vajadust täpsustusmärkuse järele. 193.40.10.181 28. veebruar 2014, kell 10:41 (EET)

Tere 193.40.10.181!

Ma ei püüa Teile vastata teaduskontseptsioonide ega ka vikipeedia aktiivsete entsüklopedistide eest

aga

kui lähtuda meie esivanemate tarkusest siis jah aed(till) oli aiamaal tänulik saaktaim ja on seda kohati ka tänapäeval, kasvuajal võtta ja tarbida ja aed(till) kasvab ja külvab end ise issanda taimeaed on ju rikkalik

taim aedtill seisab ikka eraldi, temale (temakestele) ei lähe korda see mis vikipeedias toimub, vast

aga vikipeediale läheb vast korda, mis teadusharudes toimub , botaanikud kirjeldavad (aed)tilli teisiti ja kui droogiks, mis lisatud erinevate riikide farmakopöadesse on ainult teatud tillikogu ja biokeemiline koostis siis see nii võiks ka kirjas olla...

ja millised geenid-retseptorid töötlevad tilli...

muidugi on (aed)till ka kaubaartikkel ja palju palju muud ja inimene kes tahab tillirohelist roogade lähedale ei pruugi tutvuda farmakognoosiaga ega ka rahvameditsiiniga... kulinaariasse käib till küll ja küll....

kas siin oli ka miskit Vallatud kurvid... kes tuli kurvist pikalt jms...

ja till = suguti on vaimukas küll ka meie esivanemate kaudu aga taime loetakse muidugi primaarseks, vast...

Mariina 28. veebruar 2014, kell 11:04 (EET) alias Простота

See, et ta on pärismaine, ei puutu minu meelest asjasse, sest tegu on levinud kultuurtaimega.

Kas monotüüpsest perekonnast teha omaette artiklit, on meil vana vaidlusküsimus. Seda peaks arutama kuskil ühtses kohas.

Till kui maitseaine on omaette mõiste, mis on ka näiteks EKSS-is eraldi välja toodud, ja ka omaette asi. Arvan, et see tähendus on ka kõige otsitum. Tegemist ei ole mitte botaanika ega aianduse, vaid kulinaaria mõistega. Niivõrd kui mind huvitab kulinaaria mõiste, siis mind ei huvita taime botaanilised omadused ega tema kasvatamine. Loomulikult peab artiklis taime kohta olema ülevaade selle kasutamisest, pikem jutt maitseaine kohta sobib aga eraldi artiklisse. Aga seegi on vana vaidlusküsimus, mida peaks ühtses kohas arutama.

Et keegi otsib tilli alt sugutit, on küll vähetõenäoline, aga minu meelest on sõna "till" tuntum kui sõna "suguti". Andres (arutelu) 28. veebruar 2014, kell 12:48 (EET)

Till kui maitseaine siis EKKS-is on eraldi kõik vormid - lehed, varred, juured, seemned (viljad), eeterlik õli...

taimest (kasvuhoone- põllukultuurist) alles peab saama kulinaarne till ...

vahele jääb hulk tegemisi - seemned, kasvatamine, herbitsiidid ja pestitsiidid ja aedtilli kahjurid ning haigused, biokeemiline koostis, korje, transport, pakendamine, müük, toiduainena ehk ravimtaimena jne .... kõik etapid hetkel ei tulegi ... tänapäeval küsib tillitarbija ka päritolu ja koostise kohta...

kõike vast ei jõuagi lahti seletada aga minu arust on taim siiski kuidagi ise ka ilma tarviduseta - aedtill on ikka taim, kelle inimesed on omaks võtnud kui kulinaarse tooraine...

Mariina 28. veebruar 2014, kell 13:07 (EET) alias Простота