Siin on vähemalt üks viide. Samal ajal ei ole näiteks artiklitl: Rahvusriik, Enesemääramisõigus jne. ühtegi viidet. Miks see pole probleem? Kui sisus on midagi valesti, siis võiks algatada diskusiooni ja arutleda ning teha seda koos paremaks. Antud juhul käitub Lulu diktaatorina stiilis: keelan, käsen, ... --Pault (arutelu) 20. aprill 2021, kell 10:51 (EEST)Vasta
Selgitan pikemalt. Asi pole viidetes või nende puudumises, vaid selles, et artikkel põhineb originaaluurimusel, mis on kahel korral tunnistatud teaduslikus mõttes ebapädedvaks ja selle autor diskvalifitseeritud doktorantuurist. Artikli arutlusleheküljel ei diskuteerita selle sisu üle.--Lulu (arutelu) 21. aprill 2021, kell 17:24 (EEST)Vasta
Viimane kommentaar: 2 aasta eest10 kommentaari5 arutelus osalejat
Lisasin vaidlustatud malli. Siin on viitamata esitatud mitmeid väiteid, mis on vastuolus inglise vikis esitatud viidatud väidetetega. Näiteks nimetatakse territoriaalriiki siin rahvusriigiks, samas kui mujal vikides neid eristatakse. Ega ka inglise ja saksa versioonid sellest artiklist päris ühte sammu käi. Inglise oma on korralikult viidetega varustatud, saksa omas pole ühtegi. Kõige veidram on korea versioon, mis käistleb üht ajajärku saksa riikluse kujunemises. --Vihelik (arutelu) 20. aprill 2021, kell 13:54 (EEST)Vasta
Lisan veel midagi: Tänapäevase Lääne-Euroopa rahvaste kirjakeel on tekkinud roomakatoliku kiriku misjoni ja õiguskorra kirjapanemise käigus, slaavi rahvad on saanud oma kirjakeele Bütsantsi kreekakatoliku kiriku misjoni järgi (9. sajandil kirillitsa) ning ülejäänud Ida-Euroopa rahvad luterliku kiriku misjonitöö alusel. Tšehhid, slovakid, poolakad ja horvaadid on minu teada slaavi rahvad, rumeenlased on ikka vist bütsantsi kultuuriruumis ja leedukate kirjakeele luterliku kiriku misjonitööst pärinemises ma ka sügavalt kahtlen... - Melilac (arutelu) 25. aprill 2021, kell 19:44 (EEST)Vasta
Ei ole päris täpne, aga leedu keeles trükkimine oli vahepeal keelatud, küll aga tehti seda leedulaste luterlikul alal. Tšehhis oli esimene misjon vist õigeusu oma. Igal juhul saab kergesti täpsustada. Andres (arutelu) 25. aprill 2021, kell 20:28 (EEST)Vasta
Katoliku mission algas aastal 845 Böömimaal, õigeusu mission aastal 863 Määrimaal. Sama sajandi lõpuks oli katoliku mission õigeusu preestrid maalt välja tõrjuda suutnud. Tšehhi kirjakeelele selle praeguses mõttes pani aluse jesuiit (ja seega katoliiklane) Josef Dobrovský aastal 1808, varasem kirjakeel oli luterlikku päritolu, ent see juuriti Kolmekümneaastase sõja järel maalt välja. - Melilac (arutelu) 27. aprill 2021, kell 18:08 (EEST)Vasta
Jah, tavaliselt territoriaalriiki vastandatakse rahvusriigile, kusjuures rahvusriike peetakse hilisemateks. Aga siin on pärastpoole öeldud, et territoriaalriikides on kohustuslik mitmekultuurilisus. --Andres (arutelu) 25. aprill 2021, kell 20:33 (EEST)Vasta
See mõiste kuulub Paul Tammerti omaloomingulisse teooriasse.
„Ajaloolises arengus võib riikluse arengut kirjeldada järjestuses:
Nii palju kui ma sirvisin teoseid modernse riigi kohta, ei eristata siin käsitletut modernsest riigist ja selle tunnuseid peetakse modernse riigi omadeks. - Melilac (arutelu) 27. aprill 2021, kell 18:12 (EEST)Vasta
Ma vaatasin viimast kustutatud versiooni. Kas tõesti siit midagi võtta ei ole? Ja kui see käib modernse riigi kohta, siis tuleb see vastavasse artiklisse viia. Andres (arutelu) 29. aprill 2021, kell 08:24 (EEST)Vasta
