Arutelu:Tekstiredaktor

paluks täpsemalt viidata, kus see "Infotehnoloogia. Sõnastik. Osa 23: Tekstitöötlus" paikneb.--Hendrix 3. detsember 2007, kell 17:35 (UTC)

Täpsemini, kui Eesti Standardikeskuse lehele http://www.evs.ee/ viidata ei saa, sest teadupärast on standardid kaitsud autoriõigustega ja nende avaldamine, reprodutseerimine jne. on ilma Eesti Standardikeskuse loata keelatud. Küll aga saab iga asjast huvitatud isik sealtsamast osta endale standardi koopia.

viitamist tasuliste teenuste lehekülgedele võib vaadelda varjatud reklaamina. Viitamine artiklis peab osundama kohta, kust mingi väide on pärit. Lugeja ei pea hakkama rahakotti kergendama, et Vikis kirjutatut täpsustada. Ja kui standardid on kaitstud autoriõigusega, siis kuidas nad saavad olla avalikud?? Kas Eesti Standardikeskus on ärifirma nagu Microsoftki...?

Eesti Standardikeskus EVS on mittetulundusühing, mis loodi Vabariigi Valitsuse 30.11.1999 korraldusega ja alustas tööd 1. aprillil 2000 "Tehnilise normi ja standardi seaduse" (RT I 1999, 29, 358) alusel. "Tehnilise normi ja standardi seaduse" paragrahvi 9 lõike 3 ja "Vabariigi Valitsuse seaduse" paragrahvi 44 lõike 2 alusel anti mittetulundusühingule Eesti Standardikeskus õigus tegutsemiseks Eesti standardiorganisatsioonina. Vastav leping Standardikeskuse ja Vabariigi Valitsuse vahel sõlmiti 24. aprillil 2000, mis sätestas vastastikused õigused ja kohustused standardimistegevuse korraldamisel Eestis.

EVS on aktsepteerinud Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO poolt kaubavahetuse tehniliste tõkete kõrvaldamiseks ette nähtud standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise hea tava (WTO TBT Code of Good Practice). Standardikeskus on: Euroopa Standardikomitee CEN täisliige; Elektrotehnika Standardikomitee CENELEC täisliige; Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO kirjavahetajaliige; Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni IEC liitunud liige

Üheks CEN ja CENELEC liikmekssaamise eeltingimuseks on, et standardid oleksid vastavas riigis kaetud kirjastamisõigust kaitsva seadusandlusega. Rahvuslik standardiorganisatsioon peab tagama, et kirjastamisõigus ja sellega seotud kasutusõigus kuuluksid talle. Selle standarditel peab olema vastav kirjastusõigusele viitav klausel. Eestis kuuluvad Autoriõiguse seaduse (RT I 2000, 16, 19) alusel standardid ja standardikavandid teoste hulka, millele laieneb autoriõigus. CEN on sisse viinud ametliku autoriõiguste loovutamise protseduuri tagamaks, et CEN tehniliste komiteede, alamkomiteede ja töörühmade delegaadid loovutaksid autoriõiguse CEN kasuks. CEN ja CENELEC poolt väljatöötatud Euroopa standardite kasutusõigus kuulub CEN ja CENELEC rahvuslikele liikmetele. Ükski standardi element ei saa olla patendiõiguse aluseks. Kuigi, kui standardi käsitlusalas peaks olema midagi patendiõiguse alla langevat, tuleb sõlmida litsentsileping patendi valdajaga. Samuti laieneb autoriõigus kõigile ISO ja IEC standarditele ja publikatsioonidele. Rahvuslik standardiorganisatsioon on kohustatud kaitsma oma riigis ISO ja IEC autoriõigust.

Muide, ka Rahvusvahelise Standardiorganistasiooni ISO kõigi standardite paber- või elektroonilise koopia omandamise eest tuleb maksta. --OpenDocument 05. detsember 2007, kell 07:35 (UTC)

Igatahes pole mõtet panna siia kaudseid linke. Parem siis juba viidata paberväljaandele. Andres 5. detsember 2007, kell 08:02 (UTC)

#def

Kirjeldus on küll ürgaegne, hetkel saab gedit-iga ka nt utf-8-ga salvestada jne. suwa 13. oktoober 2010, kell 01:20 (EEST)

Tekstitoimeti

Kasutatakse ka sõna tekstitoimeti, aga ma ei oska öelda, kas see on sama, mis tekstiredaktor või tekstitöötlusprogramm. Panin praegu siia. Anthrax11 30. august 2011, kell 09:10 (EEST)

Selle [1] järgi sama asi, kuigi mina kuulen sellist väljendit esimest korda.--Kyng 30. august 2011, kell 10:31 (EEST)